Amnesty: Venezuela võimud on süüdi inimsusevastastes roimades

BNS
Copy
Venezuela politsei.
Venezuela politsei. Foto: Ivan Alvadaro / Reuters / Scanpix Baltics

Venezuela võimud on sooritanud valitsusvastaste meeleavaldajate allasurumisel inimsusvastaseid kuritegusid, teatas Amnesty International. 

Venezuela presidendi Nicolás Maduro valitsus vastas protestidele «süstemaatilise ja laiaulatusliku repressioonipoliitikaga,» kui opositsioonijuht Juan Guaidó kuulutas oli end ajutiseks presidendiks kuulutanud. Maduro vastaseid piinati ja tapeti, teatas Amnesty. 

«Rünnakute olemus... julgeolekujõudude koordineerituse tase ning 2014. ja 2017. aastatele sarnaste mustrite kordumine on viinud Amnesty Internationali tõdemuseni, et Venezuela võimud sooritasid inimsusevastaseid kuritegusid,» teatas organisatsioon oma avalduses. 

Amnesty saatis Venezuelasse veebruaris faktikogumismissiooni. 

Venezuela politsei tulistas tuhandete meeleavaldajate sekka pisargaasi
Venezuela politsei tulistas tuhandete meeleavaldajate sekka pisargaasi Foto: JUAN BARRETO/AFP

Vahemikus 21.-25. jaanuarini tapeti protestide ajal vähemalt 47 inimest, teatas inimõigusrühmitus. Julgeolekujõud tapsid vähemalt 33 inimest ja kuus inimest tapsid valitsuse toetajad. 

Üheteistkümne inimese tapmise näol oli tegemist kohtuväliste hukkamistega, väidab Amnesty. 

«Valitsusväed tuvastasid inimesed, kes olid oma kogukondades korraldatud protestiaktsioonidel silmapaistvad, tegid selgeks nende asukoha ja veidi hiljem tapsid nad... Mõningaid inimesi piinati enne tapmist,» seisis raportis. 

Samal perioodil peeti meelevaldselt kinni üle 900 inimese, sealjuures lapsi, lisati.

Amnesty kutsus ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja Rahvusvahelist Kriminaalkohut intsidente uurima. 

Kuriteod ja inimõigusrikkumised sooritati «rünnaku käigus, mida kavandasid ja juhtisid julgeolekujõud,» väidab Amnesty. 

President Maduro «teadis nendest avalikest ja kohutavatest tegudest ja ei rakendanud mingeid meetmeid nende ennetamiseks ega uurimiseks,» teatas organisatsioon. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles