Putukahammustuse A ja O – millal ravida end ise, millal kutsuda kiirabi?

Teeme ekspertide abil selgeks, milline võiks olla putukahammustuse esmaabi, mis aitaks sellejärgset valu ja turset leevendada ning millisel juhul tuleb pöörduda arsti juurde või erakorralise meditsiini osakonda.

Tülikalt pinisevad sääsed

Apotheka proviisor Janika Tähnase sõnul ei tohiks meie kliimas sääse nõelamine tõsist ohtu kaasa tuua. Mõnel inimesel jääb väike märge nahale, kuid tundlikumal võib nõelamiskoht paiste minna ja sügelema hakata. Sügelust põhjustab reeglina allergiline reaktsioon sääse süljes leiduvate ainete suhtes, mis toimivad antigeenidena.

«Harva reageerib inimene hammustusele suuremate kuplade või villilise lööbega. Allergilisema kalduvusega võib reaktsioon olla äge, kuid eluohtlikku anafülaktilist reaktsiooni ei tohiks sääsed põhjustada,» ütles perearst Ingmar Lindström. Üldiselt möödub sääsehammustusest tekkinud punetus-sügelus mõne päevaga, kuid kui pidevalt kratsida, pole harvad ka paarinädalased kaebused. Inimesi, kel kaebusi üldse pole, on arsti hinnangul pigem vähe.

Tähnas soovitab esmalt hammustuse koht seebi ja külma veega puhtaks pesta. See aitab vähendada ärritust ja sügelust ning ära hoida põletiku tekkimist torkehaavas. Suurema turse vältimiseks või leevendamiseks võib abi olla külmast kompressist. «Kui ärritus ja sügelus on tugevad, on abi allergiavastastest preparaatidest, aga ka antiseptikuga puhastamisest, jahutavast salvist või geelist, mis sisaldab aaloed, eukalüpti või teepuuõli. Muidugi leiab apteegist spetsiaalselt sügeluse ja nahaärrituse leevendamiseks mõeldud tooteid,» loetles ta.

Need, kellele tulevad sääsehammustustest tavaliselt suured kublad või villid, võivad Lindströmi sõnul allergiaravimeid kasutada profülaktiliselt ehk sääsehooajal pidevalt.

Hoidu ohtlikke haigusi levitavatest puukidest

Kõrges rohus tuleb hoida end puukide eest. Arukas on kanda looduses heledaid riideid, kust putukas kohe silma paistab, ning panna püksisääred sokkide sisse. Puugihammustuse tagajärjed ei avaldu kohe, kuid vajavad sellegipoolest reageerimist.

Puugi eemaldamiseks tuleb spetsiaalse vahendi või sõrmedega haarata puugi peast võimalikult nahapinna lähedalt ja tõmmata, kuni puuk lahti laseb. Hoiduda tuleb puugi kehale surumisest. Puugi väljavõtmiseks ei ole vaja pöörduda arsti juurde ega EMOsse, ütles perearst Karmen Joller. «End naha sisse imenud puuk ei ohusta lühikese aja jooksul inimese elu ega tervist. Ei ole oluline, kes selle välja võtab,» kinnitas ta. Puugi puhul kehtib aga reegel, et mida kiiremini ta välja tõmmatakse, seda parem.

Kui puugi pea naha sisse jääb, on tegu surnud puugiga. Pea mädaneb ise välja 3–4 nädala jooksul. «On müüt, et naha sisse jäänud pea on ohtlik,» kinnitas Joller. Puuk tuleb lihtsalt välja tõmmata. Pärast seda tuleks hammustuskoht desinfitseerida või pesta vee ja seebiga. Enda enesetunnet tuleb paari kuu jooksul jälgida, sest kui puuk ka kandis borrelioosi- või entsefaliidinakkust, ei pruugi sümptomid kohe avalduda.

Ägeda allergilise reaktsiooni korral kutsu kiirabi

Kui oled nõelata saanud mesilaselt või herilaselt, tuleb mürgi imendumise pidurdamiseks tõmmata torkekohast pintsettidega välja putukaastel (kui see seal on) ja asetada torkekohale jää või jääkott. Jääd tuleks hoida torkekohal väikeste vaheaegadega paar tundi. Valu leevendamiseks võib määrida torkekohta kihelust leevendava geeliga ning sisse võtta samuti käsimüügis olevat allergiavastast preparaati.

«Kui nõelata on saadud kõri- või neelupiirkonda, hingamine on raskendatud ja hääl muutub kähedaks, tuleb kutsuda kiirabi. Kõriturse on väga ohtlik, piste kõri ja suupiirkonda võib halvasti lõppeda,» hoiatas perearst Lembi Põlder. Mesilase ja herilase mürk võib tundlikel inimestel põhjustada allergilist reaktsiooni. Raskemal juhul on anafülaktilise šoki oht, mis võib abi viibimisel lõppeda surmaga.

Ülitundlikkuse korral tuleks võidelda anafülaktilise reaktsiooni tekke vastu. Allergikul on kasulik kaasas kanda vastumürgikomplekti. Kiirabi vajavad allergilised ja putukapiste järel üldist halba enesetunnet kurtvad inimesed. Raskete allergianähtudega inimestel soovitab Janika Tähnas suvel looduses hoida lähedal esmaabikarp adrenaliinisüstla, glükokortikoidi ja mõne antihistamiinset ainet sisaldava allergiarohuga.