See kasulik toit soodustab kõhubeebi aju arengut

Pähklite söömist on täiskasvanutel seostatud väiksema kõrgvererõhktõppe ja diabeeti haigestumise riskiga, need vähendavad oksüdatiivset stressi organismis ja neil võib olla kaitsev mõju vanusega tekkiva vaimse võimekuse languse suhtes (ehk siis võivad kaitsta dementsuse eest). Seda loetelu täiendab nüüd uus teadmine: raseduse ajal, eriti raseduse alguses söödud pähklid aitavad kaasa loote närvisüsteemi arengule.

Esimeses vastavateemalises uuringus Hispaanias jälgiti üle 2200 ema ja lapse paari. Pähklite söömise kohta koguti andmeid raseduse esimesel ja viimasel kolmandikul toitumisküsimustike abil. Eraldi uuriti kreeka pähklite, mandlite, maapähklite, sarapuupähklite ja seedermänniseemnete tarbimist. Laste neuropsühholoogilist arengut hinnati erinevate testidega 18 kuu, viie aasta ja kaheksa aasta vanuses.

Kõige rohkem pähkleid söönud emad sõid natuke vähem kui 3x30 grammi pähkleid nädalas – veidi vähem kui Hispaania tervisliku toitumise juhend soovitab. Ka Eesti toitumissoovituste kohaselt võiks päevas süüa 1-4 portsjonit pähkleid-seemneid päevas, kusjuures üks portsjon on 10 grammi, see on umbes üks peotäis või üks supilusikatäis. 

Leiti, et raseduse alguses kõige rohkem (3x30 g) pähkleid söönud emade lastel olid isegi veel kuni kaheksa-aastaseks saades parimad testitulemused erinevaid kognitiivseid funktsioone mõõtes, näiteks tähelepanu või töömälu osas. Raseduse viimasel kolmandikul oli pähklite söömise ja lapse närvisüsteemi arengu vaheline seos nõrgem, kuigi mingi mõju ikkagi leiti.

Lükkamaks ümber, et tõenäoliselt haritumad emad söövad tervislikumalt ja neil ongi paremini arenenud lapsed, võeti analüüsides arvesse kõikvõimalikke mõjutajaid: ema haridustase, sotsiaalne klass, kehamassiindeks, kalorite tarbimine, kala tarbimine, oomega-3-rasvhapete tarvitamine, alkoholi tarvitamine ja suitsetamine raseduse ajal. Kõik need on teadaolevad laste kognitiivse arengu mõjutajad. Ka kõiki neid arvesse võttes jäi pähklite söömise tähtsus ikkagi püsima.

Pähklites on rohkelt kasulikke rasvhappeid (oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped), samuti olulisi mikroelemente (seleen, foolhape). Aju koosnebki peamiselt rasvast ja veest. Raseduse ajal on aju areng kiire ja keeruline, on üpris loogiline, et ema toitumisel on sellele palju energiat nõudvale protsessile oma mõju. Just raseduse alguse osas toimub väga palju olulisi protsesse üksteise järel.