Kaupade eksport kasvas mühinal (1)

BNS
Copy
Mullusega võrreldes kasvas enim puidu ja puittoodete eksport. Pilt on illustreeriv.
Mullusega võrreldes kasvas enim puidu ja puittoodete eksport. Pilt on illustreeriv. Foto: Arvet Mägi

Käesoleva aasta esimeses kvartalis eksporditi kaupu 3,6 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,9 miljardi euro eest. Võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga suurenes eksport 8 protsenti ja import 4 protsenti. Kaubavahetuse puudujääk oli esimeses kvartalis 392 miljonit eurot, mullu oli see 500 miljonit eurot.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga, toetas 2019. aasta esimese kvartali ekspordi kasvu puidu ja puittoodete, metalli ja metalltoodete ning mehaaniliste masinate väljaveo suurenemine. Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Ameerika Ühendriiki, Taani, Lätti ja Soome, teatas statistikaamet.

Esimese kvartali impordi kasvu mõjutasid oluliselt keemiatööstuse tooraine ja toodete, metalli ja metalltoodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses suurenes esimeses kvartalis import 2018. aasta esimese kvartaliga võrreldes enim Leedust, Rootsist ja Venemaalt. Enim vähenes import Valgevenest.

Kaupade eksport suurenes märtsis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8 protsenti ja import 5 protsenti, kaubavahetuse kasvu mõjutas Euroopa Liidu (EL) riikidega toimunud ekspordi ja impordi suurenemine.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 177 miljonit eurot, mis oli 22 miljonit eurot väiksem kui möödunud aasta samal perioodil, teatas statistikaamet.

Märtsis kasvas eksport EL liikmesriikidesse 104 miljoni euro võrra ja import 71 miljoni euro võrra. Euroopa Liidu osatähtsus kogu ekspordist moodustas 72 protsenti ja impordist 80 protsenti. Viimati oli ekspordi osatähtsus nii kõrge 2017. aasta novembris ja impordi osatähtsus 2018. aasta mais.

Märtsis oli kaupade ekspordi peamisteks sihtriikideks Soome, mis moodustas 16 protsenti kogu kaupade ekspordist. Järgnesid Rootsi 10 protsendiga ja Läti 9 protsendiga. Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid ning puitu ja puittooteid, Lätti transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.

Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse 50 miljoni euro võrra, Taani 25 miljoni eurot võrra ja Belgiasse 20 miljoni euro võrra. Ameerika Ühendriikidesse suurenes enim kommunikatsiooniseadmete, Taani ja Belgiasse mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Singapuri, 19 miljonit eurot, kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.

Kaupadest eksporditi märtsis kõige rohkem ehk 15 protsenti kogu kaupade ekspordist elektriseadmeid ning 12 protsenti mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Ekspordi kasvu mõjutas enim metalli ja metalltoodete 22 miljoni eurot suurune, põllumajandussaaduste ja toidukaupade 13 miljoni euro suurune väljaveo suurenemine. Enim kahanes elektriseadmete väljavedu, seda 7 miljonit euro võrra.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas märtsis 72 protsent kogu kaupade ekspordist. Kodumaist päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 8 protsenti ja re-eksport 7 protsenti. Enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete nagu põlevkivibensiin, lennukibensiin ja põlevkivikütteõli, mitmesuguste tööstustoodete nagu kokkupandavad puitehitised ja mööbel ning metalli ja metalltoodete nagu metallijäätmed ja metallkonstruktsioonid väljavedu.

Märtsis imporditi kõige enam kaupu Soomest 13 protsenti, Saksamaalt ja Rootsist imporditud kauba osatähtsus moodustasid mõlema dosatähtsus 11 protsenti ning Lätist 10 protsenti. Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid.

Kõige rohkem suurenes import Soomest – 29 miljonit eurot, Lätist 20 miljonit eurot ja Rootsist 18 miljonit eurot. Soomest ja Lätist suurenes enim mineraalsete toodete ning Rootsist transpordivahendite sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest, 28 miljonit eurot, mida põhjustas mineraalsete toodete sisseveo vähenemine.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mis moodustas 13 protsenti kogu kaupade impordist. Järgnesid mineraalseid tooteid ja transpordivahendeid 12 protsendiga ja mehaaniliste masinate import 11 protsendaiga. Kõige enam suurenes metalli ja metalltoodete sissevedu 20 miljoni eurot võrra ning vähenes mineraalsete toodete sissevedu 18 miljoni euro värra.     

Võrreldes 2018. aasta sama kuuga langes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks aastaga 1 protsent ning impordi mahuindeks tõusis 3 protsendi võrra.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles