Tuleb vestlusõhtu kasutuks muutunud arhitektuuri teemal

Kultuuritoimetus
Copy
Gordon Matta-Clark (1943–1978) «Nimeta (Anarhitektuur).» 1974 Hõbeželatiinfoto. 37,5 × 49,5 cm The Estate of Gordon Matta-Clark’i ja David Zwirneri galerii (New York/London) loal
Gordon Matta-Clark (1943–1978) «Nimeta (Anarhitektuur).» 1974 Hõbeželatiinfoto. 37,5 × 49,5 cm The Estate of Gordon Matta-Clark’i ja David Zwirneri galerii (New York/London) loal Foto: Repro

Laupäeval, 11. mail kell 16 toimub Kumu näitusel «Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Anu Vahtra: eemaldamise teel tervikuni» vestlusõhtu teemal «Mida peale hakata kasutuks muutunud arhitektuuriga?». Arutlevad Valga linnaarhitekt Jiri Tintera, sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla, arhitektuurikriitik Carl-Dag Lige, vestlust modereerib ajakirja Maja peatoimetaja Kaja Pae.

Vestluse üheks lähtepunktiks on fakt, et Eestis on valdasid, kus iga inimese kohta on kuni kuus hoonet. Tohutu hoonete ballast toob kahaneva elanikkonna valguses teravalt esile küsimuse, mida nendega peale hakata. Sellest tulenevalt võetakse vestlusõhtul fookusesse Gordon Matta-Clarki oskus sotsiaalselt ja majanduslikult keerulistes olukordades keskkonnaga tegeledes leiutada uusi tundlikke ja mitmekülgseid lähenemisi. Tema meetoditel oli harukordselt mõjus kunsti mõõde, mis viis kunsti mõju keskkonda, kus seda varem polnud.

Gordon Matta-Clarki tuntakse kui mitmekülgset kunstnikku, kelle töödest võib välja lugeda ka sügavat arhitektikutsumust – soovi tegeleda inimese ja ruumi suhtega. Lisaks hoonete sisselõigetele on Matta-Clarkil veel rida sotsiaalseid ja keskkondlike küsimusi käsitlevaid töid, mida iseloomustab hämmastav päevakohasus ka pea viiskümmend aastat hiljem. Teatavat siiruse ja empaatia kvaliteeti kandvad tööd ei olnud mõeldud lihtsalt šokeerivate või osutavatena, vaid ka sekkuvate, väga keerulistes tingimustes muutusi esile kutsuvana.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles