Juubelipeolt eemalejäämine tekitab kohalikes paksu verd (6)

Raul Vinni
, ajakirjanik
Copy
JÄÄVAD KOJU: Jaanuaris Tornimäel toimunud Kaheksakandi üritusel esinenud Kabujalakesed ja Tokkroesid peavad seekord suurelt tantsupeolt eemale jääma.
JÄÄVAD KOJU: Jaanuaris Tornimäel toimunud Kaheksakandi üritusel esinenud Kabujalakesed ja Tokkroesid peavad seekord suurelt tantsupeolt eemale jääma. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Eesti vaat et kuulsamaid naiste rahvariideid – Kihelkonna ja Muhu omi – kandvad kohalikud seekord tantsupeol ei tantsi. Miks nad sinna ei pääsenud, tantsupeo juhid ei selgita.

Tantsupeol osalemise üle otsustanud peojuhid ei kavatsegi sel aastal väljajäänud rühmadele öelda, palju nad eelvoorudes punkte said ning kui palju jäi neil suurüritusele pääsust puudu. Paljud tantsijad ja juhendajad ütlevad, et see on täiesti ennekuulmatu suhtumine.

Üks väljajäänutest on Lümanda (Kihelkonna kihelkond – R. V.) naisrühm Kabujalakesed, mille liikmed pettumust enda teada ei hoia.

“Tõeliselt pahandab see, et tantsurühmadele ei anta mingit infot ega vastukaja, mis siis valesti läks ja kui mitu punkti 10-st siis saadi,” kirjutavad Kabujalake rühma liikmed sotsiaalmeedias. 

Tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste ütles, et tagasisidet tõepoolest ei saa. “Hindamisprotsess on mõeldud toetama kunstilist toimkonda kollektiivide väljaselgitamisel, kuid ei oma sisulist väärtust ega anna tagasisidet tantsijatele,” on tema seisukoht.

Kabujalake sellise suhtumisega ei nõustu. “Tahaks ju järgmises peokarussellis osaledes teada, mis eelmine kord saatuslikuks sai. Vigadest ju õpitakse,” ei mõista nad seda, mis juhtus. Lümanda tantsijaid tabas hoop vahest eriti raskelt, kuna kuid kestnud prooviperioodil tuli neil kogu aeg ette võtta pikemaid sõite ja otsida ruume, kuna nende oma kodune rahvamaja on remondis.

Muhu vaimu platsil pole

Samamoodi ei näe tantsuplatsil ka muhulaste endi poolt kantavaid Muhu rahvariideid, kuna Muhu tantsurühmad ei pääse samuti Kalevi staadionile tantsima. Kindlasti näeb Muhu kirevaid rõivad paljude mandrieestlaste seljas, kuid autentset Muhu vaimu seekord platsil pole.

Muhu naisrühma Tokkroes staažikas ja kogemustega juhendaja Anne Keerd ei varjagi, et tema arvates olid muhulased peole pääsemise ära teeninud. “Minu meelest oli see väga ebaaus – kui juhendis oli kirjas, et hinnatakse tehnikat, emotsiooni, rahvariideid, tantsusammu oskusi, tantsukirjelduse lugemist, siis on tulemus täiesti ebaaus,” kinnitab ta. Sealt edasi tulebki probleem, et tegelikult ei teata, mis alustel peole saadi või välja jäädi.

“Kui on kirjas, et igat etappi hinnatakse täpselt nende kriteeriumide alusel ja 10 palli süsteemis, siis seda tegelikult ei ole,” ütleb Keerd. Ja kui see nimekiri, et mis järjekorras keegi sai, isegi välja tuleb, siis Anne Keerdi arvates võib seda järjekorda ükskõik mis pidi näidata.

Ta lisab, et on kohtunud ka mandri kolleegidega ja et see, mis alusel peole pääsejaid valiti, ei ole ainult Saare maakonna probleem. Arusaamatust on palju. Kui tantsupeo pealavastaja loeb uudistesaates hindamiskriteeriumid üles, siis Keerdi sõnul tuleb näidata ka, kuidas mida hinnati.

Anne Keerd ise peole siiski pääseb – Laimjala naisrühmaga Vörrel. 

Hindamine läbipaistvaks

Selle tõdemise peale, et Eesti vaat et kuulsaimaid rahvariideid seekord tantsupeol pärismuhulaste seljas ei näe, Keerd vaid ohkab. “Eelmine pidu võtsin mina ette ühe mandri tantsurühma, kellel panin riided õigesti selga – kandsid neid valesti, tanud oli valesti ja veel palju asju oli teistmoodi,” ütleb ta, lisades, et tuleb vist jälle hakata kohendama.

Orissaare 25-aastase ajalooga tantsurühma Koidukiir juhendaja Janne Hints on nõus, et hindamine peaks olema läbipaistev. Orissaare naised ei saanud samuti seekord peole ja põhjuseid ei tea nad seni.

Kolme rühmaga tantsupeole pääsenud juhendaja Virge Varilepp tunnistab, et ka tema teada oli rühmadele ettetantsimist tutvustavas kirjas juttu hindamisest kümne palli süsteemis. Aga tänaseks ei ole hinnetest paraku midagi kuulda.

Varilepa sõnul ei pidanud teisel ettetantsimisel keegi piinlikkust tundma. “Ega siis need, kes välja jäid, ei olnud nüüd nii viletsad, et kuhugi ei kõlba. Loomulikult on nad head tantsurühmad,” kinnitab kogemustega tantsujuht. Paraku oli just naisrühmade osas konkurents tihe üle Eesti.

Kokku esineb XX tantsupeol 713 tantsukollektiivi, kellest 22 on Saare maakonnast. II eelproovides osales Saaremaalt 33 tantsurühma. Seega välja jäi neist 11.

Vaike Rajaste sõnul tuleb mõista, et kõik peole ei pääse, kuna staadionil on ruum piiratud. Sellele vaatamata on tänavusel tantsupeol suisa 1440 tantsijat ja võimlejat rohkem kui näiteks 2014. aastal toimunud tantsupeol. Seega on XX tantsupeol suurim arv tantsijaid kui kunagi varem. Tantsupidu toimub 4.–5. juulil Tallinnas.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles