Kevadised ravimtaimed, toidukoid ja lilleflirt

60+
Copy

60+, mai 2019

Ajakirja 60+ 2019. aasta maikuu numbrit tutvustav väljaanne

President Lennart Meri ütles paarkümmend aastat tagasi kuulsa lause, et Eestile on vaja oma Nokiat. Lennart Meri mõte oli, et meil peaks olema mõni samaväärne, üleilmselt tuntud kaubamärk, nagu põhjanaabrite maailmakuulus mobiiltelefonide tootja. Kas oleme oma Nokia tänaseks suutnud luua, on küsitav, kuid oma telefonitööstus on Eestis siiski olnud. 20. sajandi esimesel poolel Tartu Telefonivabrikus valmistatud aparaadid ei saavutanud küll Nokiaga võrreldavat populaarsust, kuid rahvusvaheliselt tunnustatud ja hinnatud olid need ometi. 60+ värskes mainumbris kirjutab kunstiteadlane Anne Ruussaar meie telefonitööstuse loo.

Foto: 60+

Millised olid sada aastat tagasi meie esivanemate sotsiaalvõrgustikud ja emotikonid ehk tujukujud? Teame, et praeguste vanaemade-vanaisade vanavanemate nooruses olid olemas nii teater, kontserdid, tantsuõhtud ja seltsielu sagedaste noortepidudega. Aga siis oli ka midagi, mis oli oma eesmärkidelt praeguse virtuaalsuhtlemise sarnane. Selleks oli salongides räägitud salakeel.

Koguneti mõne rikkama või tuntuma inimese saali või võõrastetuppa ja lauldi, loeti luuletusi, klatšiti, tantsiti. Kaugeltki mitte kõik kokkutulnutest polnud omavahel tuttavad. Ja nende jaoks oli suhtlemise hõlbustamiseks meie veebisuhtlemise eesmärgiga sarnane tõsieluline seltskonnakeel – lilleflirt. Mis see oli? Millest rääkis lillede keele aabits? Mida tähendas valge, mida kollane lill? Mis signaali andis edasi õunaõis, avab ajakirja 60+ maikuunumbris eelkäijate salalaeka psühholoog Tõnu Ots.

Et pensionile mineku iga on kerkinud, ei pea vanemas keskeas inimesed paljuks uue hariduse või elukutse nimel koos verinoortega õppuritega ühistel loengutel või koolitustel viibida. Maanus Muru (52) on Tallinna mees, kelle tööks on olnud aastaid sõidukite korrashoiuga seotu – töökoja juhtimine ja masinate kindlustamine. Tehnilist kõrghariduse omandamine on mehel kahel korral jäänud pooleli, sest töökohustused on osutunud tähtsamaks. Margit (54) lõpetas veebruari keskel Pärnumaa kutsehariduskeskuse juuksuri eriala. 68aastane Helle sai oma elu teise kõrgkoolidiplomi kätte viis aastat tagasi, ta lõpetas ülikooli pensionärina – pensionile läks ta 2011. aastal. Ta õppis magistriõppes kokku kümme aastat. Kraad andis Hellele muukeelses gümnaasiumis humanitaarainete õpetamise õiguse. Põhja-Pärnumaal Vihtra külas asuvas päevakeskuse majutusüksuste juhataja Riina Rullingo räägib, et omandas bakalaureuse kraadi paar aastat enne 50. eluaastat. Millised hirmud on vanemas eas õppima asumisel, kas need on vastanud tõele, kuidas hirme ületada, kuidas iseennast ületada, saab lugeda värskest 60+ maikuu numbrist.

Paljud lugejad on 60+ toimetusele kirjutanud ja palunud, et ajakirjas oleks muuhulgas juttu ka sellest, kuidas hoida ennast pärast saatuslikku vähioperatsiooni, keemia- ja kiiritusravi. Mida süüa ja kui palju liikuda vähiravi ajal? Mida ja kui palju süüa keemiaravi ajal? Kuidas toetada oma maksa, selgitab ajakirja 60+ mainumbris Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog Lea Vahter.

Mis võimaldaks eakal võimalikult kaua kodus toimetada ja tegus olla? Mis on uudne lahendus telehooldus? Kuidas toimib süsteem, mis õpib tundma eaka harjumusi, mille alusel asutakse prognoosima, kas inimesel võib tekkida tervisehäire, kommenteerivad ajakirja 60+ maikuu numbris Sentech Estonia OÜ osanik Mehis Paju, Pereõde-õppejõud Signe Kadastik ja Lääne-Virumaa Pensionäride Liidu juhatuse esimees, 78aastane Eve Tamm.

Kortermajas elavad inimesed on toidukoidega hädas. Kui kuivainetest ussikesi/vastseid leida, siis kas see tähendab, et kõik köögis olevad kuivained tuleb ära visata? Kust toidukoid tulevad? Kas neid võib näiteks kuivatatud puuviljadega kauplusest kaasa tuua? Kas kortermajas vajab siis terve maja tõrjet ja koostööd nende hävitamiseks? Kas toidukoi tõrjumiseks saab kasutada samu vahendeid, mis riidekoi puhul? Kas piisab äädikast või muust rahvatarkusest või peab poest keemiat ostma, selgitavad ajakirja 60+ mainumbris Tartu Ülikooli zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin ja putukatõrjet tegeva osaühingu Tomson omanik Juhan Tomson.

Kevadel sobivad ravimtaimena korjamiseks mitmed noored taimelehed, pungad ja kasvud, aga ka näiteks paju ja tamme noorte puuokste koor. Mille vastu nad aitavad? Kuidas neid tarvitada? Uuskaubi ravimtaimetalu perenaine Sirje Aiaots rõhutab ajakirja 60+ värskes numbris, et nii mõnelgi tuntud ravimtaimel on kõrvaltoimed, mida tasub arvesse võtta.

60+ alustab uut sarja, kus meditsiinilise biokeemia doktorant Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer hakkavad söömisega seotud müüte lahti harutama. Näiteks, kas kartuleid ja liha tohib ikka koos süüa, kas punane liha teeb paksuks, kas greibid ja kapsasupp põletavad rasva ja kas pruun suhkur on tervislikum kui valge suhkur? Esimese artiklis analüüsitakse, miks üldse müüdid tekivad.

Ütlus „asi läks hapuks” tähendab tavaliselt millegi untsuminekut. Toiduainete kohta see ütlus tihti ei kehti. Suurepärane näide on hapukoor, mis on väga huvitav piimatoode. Meditsiiniteadlane dr Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill kirjutavad ajakirja 60+ värskes mainumbris, mida head hapukoor sisaldab.

Sügaval nõukogude ajal, 1959. aastal loodi tolleaegses Jaan Tombi nimelises Kultuuripalees, praeguses Salme Kultuurikeskuses pisut vanematest daamidest koosnev naisansambel, mis sai nimeks Revolutsioonilise Liikumise Tööveteranide Naisansambel. Sellise nime all esineti kolm aastakümmet. Laulva revolutsiooni aegu võttis ansambel endale imekauni nime Meelespea ja tegutseb selle nimega tänaseni. Juubilaransamblis laulab 12 nooruslikku 60+ daami, kellest vanimal käidud 91 ja noorimal 68 eluaastat. Ansambli Meelespea 12 noorusliku daami ühiselt kaetud laual on külluslikult head ja paremat. Sünnipäevadel katab laua küllakutsuja, muudel koosviibimistel võtab iga ansambli liige midagi meelepärast kaasa ja lauake katab end ise. Millega, avaldavad hõbehäälsed daamid Sirje Rekkori vahendusel ka 60+ lugejatele. Muidugi ei puudu ka retseptid.

Südameapteegi proviisor Merle Meola kirjutab, miks kaasnevad kevadväsimusega peale füüsiliste vaevuste ka hajameelsus, apaatsus, kergesti ärritumine ja keskendumisraskused ja kuidas sellele vastu astuda.

Hüva nõu küljel annab Tea Raidsalu häid nippe kevadiseks suurkoristuseks.

Maikuu ajakirjast 60+ ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles