Kaubanduskoda läks EKRE ministrit lobistama (1)

Esmalt kiitis koda Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse üht aluspõhimõtet, milleks on halduskoormuse vähendamine. Seejärel loetles ettevõtjate organisatsioon üles kolm bürokraatlikku nõuet, millega tuleks kiiremas korras midagi ette võtta.

Esiteks, pakendiaruannete auditeerimise kohustus. Alates 2015. aastast peavad pakendiettevõtjad, kes lasevad turule aastas üle viie tonni pakendeid, laskma pakendiaruande auditeerida vandeaudiitoril. Koda soovib, et see kaoks.

See aitaks vähendada umbes 1000 pakendifirma halduskoormust ja säästa 2 miljonit eurot aastas. Koda toob välja, et pakendiaruande audiitorkontrolli ei ole Eesti naaberriikides, mistõttu pole seda vaja ka siin.

Teiseks tahab koda Kokalt, et ta muudaks pakendijäätmete arvestuse metoodikat. Näiteks raporteeris Eesti, et siin tekkis 2016. aastal 169 kilogrammi pakendijäätmeid inimese kohta, millega platseerusime Euroopa Liidus 8. kohal. See olevat aga koja sõnul üle pingutatud ja ekslik. Nad viitavad SEI Tallinna (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna SA) uuringule, kus tulemuseks saadi 150 kilogrammi pakendeid inimese kohta.

Koda leidis, et tegelikkusest suurem pakendijäätmete koguse deklareerimine paneb Eesti ettevõtjad ja riigi negatiivsemasse valgusse kui asi tegelikult väärt on. Lisaks tõi koda ühe näitena välja üle-Euroopalise plastimaksu, mida korjatakse Eurostati andmetest lähtudes. Kui aga algandmed on ekslikud, maksame me rohkem plastikumaksu kui meilt nõutakse. «Metoodika muutmine kiiremas korras on hädavajalik,» ütles koja tegevjuht Mait Palts.

Kolmandana jääb kojale ette keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS. Süsteemi eesmärk on koondada keskkonnalubade taotlemine, menetlemine, keskkonnatasude deklareerimine ja aastaaruannete esitamine ühisesse kasutajasõbralikku keskkonda.

Samas ei toimi süsteem koja hinnangul sugugi nii nagu peaks. «Oleme viimase aasta jooksul paljudelt tööstusettevõtjatelt saanud KOTKASe kohta negatiivset tagasisidet. Peamine probleem peitub selles, et uus infosüsteem ei ole korralikult välja arendatud ning esile kerkivad probleemid on suurendanud nii ettevõtjate kui ka lubade menetlejate töökoormust,» märkis Palts.

Ühe konkreetse murekohana tõi ta välja, et vanu komplekslubasid ei tõstetud automaatselt üle uude infosüsteemi ning ettevõtjad pidid kõik andmed algusest peale KOTKASsse sisestama, millega kaasnes märkimisväärne ühekordne halduskoormus.

Koda palub, et riik panustaks rohkem KOTKASE arenduse testimisse ja kõrvaldaks võimalikult kiiresti puudused.

Lõppu kirjutab Palts, et ta loodab, et «keskkonnaministeeriumil on võimalik lähitulevikus kolme eelkirjeldatud kitsaskohta lahendada ning seeläbi vähendada ettevõtjate halduskoormust ja kulusid.»