Rästikuhammustust annab vältida ühel viisil

Meelis Kalme
, Reporter
Copy
Eesti saab aastas rästikult hammustada alla 100 inimese, peamiselt tuleb seda ette aprillist septembrini.
Eesti saab aastas rästikult hammustada alla 100 inimese, peamiselt tuleb seda ette aprillist septembrini. Foto: Aivar Aotäht

Rästikud on juba üleval ja liikvel, kuid esimesed inimese ja ussi kohtumised on mürgistusteabekeskuse andmetel lõppenud õnnelikult.

“Oluline on teada, et tegemist on suhteliselt ara loomaga, kes inimese eest enamasti põgeneb,” ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Ehkki üldjuhul eeldab inimene, et kohtub rästikuga metsas, on niisama ohtlikud koduaia looduslikud, niitmata alad. Vastsündinud rästikki on võimeline hammustama ja mürki eritama. “Kõige õigem on rästikut nähes ära minna ja ta rahule jätta,” soovitas Oder.

Rästikutega asustatud piirkonnas metsa minnes tuleb kanda sobivaid jalanõusid, olla ettevaatlik näiteks puuõõnsuste uurimisel ja paksu rohu sees liikudes. Üle maas lamavate puutüvede astudes tasub kindlasti uurida hoolikalt ümbrust.

Rästik salvab veeski, sest kuumadel päevadel otsib ta nagu inimenegi jahutust. Sel juhul nõelab ta ohvrit veest välja ulatuvast kehaosast: peast, kaelast või kätest. Pea- või kaelahammustused on eriti ohtlikud.

Sageli on õnnetuskohal raske madu tuvastada ja võidakse segamini ajada mürgised ja mittemürgised isendid. Tihti ei põhjusta meil elutsevate rästikute hammustused raskeid tervisekahjustusi, uss üksnes marrastab mürgihammastega nahka. 10–20 protsenti rästikuhammustustest on seesugused kuivad hammustused. Samuti on rästiku hammustusjälg harva tüüpiline. Täiskasvanud isendi hammaste vahe on kolm–neli millimeetrit. Ent hammustusest võib jääda ka kolm jälge, kui hambad parasjagu vahetuvad.

Kõige õigem on rästikut nähes ära minna ja ta rahule jätta.
Mare Oder

Vaatamata sellele, et enamasti pole kannatanule vaja vastumürki manustada, tuleks pärast rästikult salvata saamist minna ruttu arsti juurde, kes olukorra tõsiduse üle otsustab ja ravijuhised annab. 

Kui nõelamise hetke oskavad inimesed tavaliselt karta, siis tasuks meeles pidada, et rästikuhammustuse ohtlik periood kestab kaks kuni neli päeva. Sel ajal hakkab tursevedelik (kannatanu kaal võib tõusta isegi poole võrra) kiiresti lümfisoonte kaudu vereringesse imenduma. Selles faasis tuleb hoolega jälgida vedeliku tasakaalu organismis. Turse ja nahavärvi tumenemine võib olla märgatav veel mitu kuud.

Eesti saab aastas rästikult hammustada alla 100 inimese, peamiselt tuleb seda ette aprillist septembrini.

Kui rästik on hammustanud:

Rahustage kannatanut ja paluge tal liikumatult lamada, muutke hammustuskoht liikumatuks. Säilitage ise rahu;
Ärge proovige hammustuskohta noaga välja lõigata ega mürki välja imeda, ka žgutt ei takista mürgi levikut.
Kannatanule võib anda mõõdukas koguses juua vett, eriti kui nõelamiskohas hakkab tekkima turse ja kannatanul on janu. Kui kannatanu oksendab või tal on hingamisraskused, on süüa ja juua ohtlik.
Viige kannatanu lähimasse haiglasse, ärge laske tal omal jalal käia.
Helistage alati täpsete juhiste saamiseks mürgistusinfoliinil 16 662 või häirekeskusesse numbril 112. Seepärast hoidke looduses, eriti üksi liikudes alati käepärast laetud akuga telefon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles