/nginx/o/2019/05/08/12145672t1h4397.jpg)
Pühapäeval avati Ameerika Ühendriikides Chicagos monument Leedu vastupanuvõitlejale Adolfas Ramanauskas-Vanagasele, kuid see on kutsunud esile kriitika nii Venemaalt kui ka Simon Wiesenthali keskuselt.
Juudid ja Venemaa asusid kritiseerima leedukate USAs püstitatud monumenti (4)
Ramanauskas-Vanagas juhtis Leedu vastupanu Nõukogude Liidule vahetult pärast Teist maailmasõda, kuid holokausti uurimisega tegeleva Simon Wiesenthali keskuse väitel oli mees ka liidriks jõugule, kes kiusas taga juute pärast seda, kui Leedu langes 1941. aastal Natsi-Saksamaa kätte.
Pärast monumendi avamist tehtud avalduses süüdistas ka Venemaa USA saatkond vastupanuvõitlejat holokaustist osa võtmises.
Leedu on omakorda hurjutanud nii Venemaad kui ka Simon Wiesenthali keskust valesüüdistuste esitamise pärast ning eile kutsus Leedu välisministeerium välja Vene saatkonna esindaja, et väljendada oma vastuseisu valeinfo levitamisele, mis mustab nende hinnangul laitmatu mainega Ramanauskas-Vanagast.
/nginx/o/2019/05/08/12145673t1h1ef4.jpg)
«Kohtumisel anti Venemaa esindajale nõu uurida lähemalt Adolfas Ramanauskas-Vanagase iskut ja tegevust, sest Venemaal on äärmiselt kohatud süüdistada teda koostöös natsidega või holokaustis osalemises. Tema laitmatut mainet on kinnitanud terve hulk sõltumatuid eksperte, kes on uurinud ajaloosündmusi ning toonaseid arhiividokumente,» teatas Leedu välisministeerium eile.
Samas Simon Wiesenthali keskuse juht Efraim Zuroff on seisukohal, et Leedu peab astuma silmitsi oma ajalooga. «Nad ei räägi inimestele tõtt ja nad ei vaata tõele otsa,» lausus ta BBC-le.
Ausamba avamisel Chicagos käis läinud pühapäeval ka Leedu välisminister Linas Linkevičius, samuti olid seal kohal Ramanauskas-Vanagase tütar ja tütretütar.
Hüüdnimega Kull tuntud Adolfas Ramanauskas-Vanagas juhtis Natsi-Saksamaa sissetungi ajal vastupanurühmitust ning küsimusi tekitab eelkõige tema tegevus paaril esimesel nädalal pärast Nõukogude Liidu okupatsiooni asendumist Saksa omaga juunis 1941.
Natsi-Saksamaa sissetungi ajal elas Leedus umbes 220 000 juuti. Simon Wiesenthali keskuse väitel juhtis Ramanauskas-Vanagas juute taga kiusanud bandet Druskininkai linnas ning seda on mainitud ka tema mälestustes.
#Lithuania summons the Russian diplomat to protest false statements about anti-Soviet guerilla hero Adolfas Ramanauskas-Vanagas pic.twitter.com/sBEeWik33z
— BNS Lithuania (@BNSLithuania) May 7, 2019
Samas puuduvad tõendid, et ta oleks isiklikult seotud tapmistega ning Leedu valitsus kinnitab, et ta juhtis 23. juunist kuni 7. juulini 1941 kinnisvara kaitsmiseks mõeldud üksus, mis vaid valvas elumaju ja poode ning ei rünnanud juute.
1941. aasta juulis avati Druskininkais juudigeto ning vaid paar kuud hiljem oli Leedus elus kõigest 40 000 juuti.
Ramanauskas-Vanagasest sai rahvuskangelane pärast seda, kui Nõukogude Liidu väed okupeerisid Leedu uuesti 1944. aastal. Ta juhtis vastupanuvõitlust kuni 1950. aastate keskpaigani, mil Nõukogude võimud ta vahistasid, seejärel meest piinati ning 1956. aastal ta hukkati.