Majamürakad ja peidetud parkla. Otse kesklinnas (1)
HOMME, 9. MAIL on avalik arutelu Viljandi spordihoone ja kaubamaja taguse ala ehk kvartali 140 detailplaneeringu üle. Linnavalitsuse enda koostatud ja ka sobivaks tunnistatud planeering lubab spordihoone ja kaubamaja vahele ehitada «Hiina müüri», tennisehallitagusele tühermaale nii parkla kui imelise kujuga parkimismaja, ning muuta kaubamaja hoovipoolse osa tohutu suureks kaubanduskeskuseks.
Kuidas on see võimalikuks saamas?
LINNAL OLI VAJA ehitada veekeskus. Lõpuks tehti vallaga ühisettevõte, kes korraldas eramaale kavandatava ujula arhitektuurikonkursi. Saadi hea lahendus ning mitmed kvartali analüüsid ja arenguvõimalused. Siis selgus aga ootamatu juriidiline detail, mis põrmustas veekeskuse kohe ehitamise lootuse.
Jätkati ideega, et tähtis on linnakeskust tihendada, ja loodi võimalus maadevahetuseks Viljandi Tarbijate Ühistuga. Algatati detailplaneering, kus võidutöö asemele kavandati parkla ja ujula ise tulevase peaväljaku kõrvale. Kaks aastat hiljem on detailplaneering valmis, kuid nüüdseks on antud roheline tuli hoopis veekeskuse tegemiseks järve äärde.
Viljandil puudub kesklinna ruumilise arengu visioon ning detailplaneeringus on jäetud mõjuala analüüs tegemata. Tulemuseks on asi iseeneses ehk ümbruskonnast eraldatud parkla, mille ääres on halvimal juhul tühjalt seisvad majamürakad.
Tundub, et veekeskus ja selle valmimine on linna arengu proovikivi: kas asi areneb või taandareneb.
SELLISE OLUKORRA tekkimise üheks põhjuseks on linna (ruumilist) arengut suunava üldplaneeringu kvaliteet ja seo(se)tus arengukavaga. Linna üldplaneering on võetud vastu aastal 2010, kui peaarhitekt oli Marko Männik. Samal ajal koostati üldplaneeringut Kuressaares ja Rakveres, kus töötasid samuti noored arhitektid.
2012. aastal valmis Kuressaare ja seda ümbritseva Kaarma valla ühine üldplaneering, et tagada parim võimalik elukeskkond. 2010. aastal Rakveres vastuvõetud üldplaneering on ülesehituselt ja sisult Eestis unikaalne. Sel ajal planeerimisprotsessi juhtinud peaarhitekt Raul Järg selgitas mulle, et üldplaneeringu koostamise käigus toimus linnavõimu esindajatega ühel ajal nii konstruktiivne koostöö kui ka õpiprotsess. Seda iseloomustab linnavolikogu liikme ütlus vastuvõtmisel: see on meie (!) üldplaneering.
Praegu Rakvere peaarhitektina töötav Angeelika Pärna ütles, et üldplaneering on endiselt ajakohane ning toetab ka peaaegu 10 aastat hiljem linna ruumilist arengut.
2017. AASTAL VAADATI Viljandi arhitektuuriametis üldplaneering üle ja linnavalitsus otsustas, et uut ei ole vaja algatada. Piisab, kui hakata planeeringute haldamiseks uut veebirakendust kasutama ning tegelda edaspidi süvendatult haljastuse, liikluse ja miljööaladega. Samal ajal käisid Vabaduse platsi ning Tallinna ja Vaksali tänava uuendamine, Viljandi haigla ja tervisekeskuse kesklinna kolimise ettevalmistustööd ning veekeskuse kavandamine. Kõik väga olulised kesklinna ja selle kaudu kogu Viljandi elukorraldust muutvad protsessid, mis vajavad hea lahenduse saamiseks läbikaalutud terviklikku ruumilise arengu visiooni-ideed.
ÜLDPLANEERINGUGA on määratud peamiselt maakasutus, kuid mitte hoonete kõrgus ja suurus krundil. Nende tahkude käsitlemiseks koostatakse teemaplaneering või detailplaneering. Üks on mõeldud suuremale alale, teine võib piirduda ühe krundiga. Mõlema koostamise aluseks on lisaks planeeringuala analüüsile selle ümbruskonna (mõjuala) analüüs. Selle käigus on muu hulgas oluline uurida jalakäijate ja ratturite liikumissuundi ning juurdepääse naaberhoonetele enne ja pärast uut lahendust.
Inimmõõtmeline ja hubane Viljandi on kaotamas paljude viljandlaste ja nende külaliste unistust kohvikute ja väikeste stuudiopoodidega pikitud jalakäijate-ratturite tänavast, mis ühendaks Uku keskuse, uue tervisekeskuse, turu, spordihoone-veekeskuse, lossimäed ja vanalinna.
Kuidas on see seotud Viljandi veekeskuse detailplaneeringuga?
Viljandil puudub kesklinna ruumilise arengu visioon ning detailplaneeringus on jäetud mõjuala analüüs tegemata. Tulemuseks on asi iseeneses ehk ümbruskonnast eraldatud parkla, mille ääres on halvimal juhul tühjalt seisvad majamürakad.
INIMMÕÕTMELINE JA hubane Viljandi on kaotamas paljude viljandlaste ja nende külaliste unistust kohvikute ja väikeste stuudiopoodidega pikitud jalakäijate-ratturite tänavast, mis ühendaks Uku keskuse, uue tervisekeskuse, turu, spordihoone-veekeskuse, lossimäed ja vanalinna. Sellise tänava korral saaks linna visiitkaardiks kujunevast parklast näha nii spordihoone ja endise pangamaja vahelt kutsuvat vaadet lossimägedele kui uut tervisekeskust. Tollele elu tuiksoonele tuleks ka uusi elamisvõimalusi plaanida.
Saatuse irooniana on Rakveres praegu kehtestamisel analoogne linnaelu mõjutav detailplaneering, milles on tähtsad vaated. Seal kutsus linn appi tudengid, kes analüüsisid ala ja pakkusid välja põnevaid lahendusi. Tulemuseks on vaatekoridoridest lähtuvad hoonete ehitamise võimalused.
Minu ettepanek linnavalitsejatele on alustada detailplaneeringu koostamist uuesti, sest veekeskust hakatakse rajama järve äärde, ning algatada uue, kestlikkusest lähtuva üldplaneeringu koostamine koos Viljandi vallaga.