Tellijale
Kohtumine, millest looduspiltnik unistadagi ei osanud
Päevasel ajal võimutseb juba õige ere päikesevalgus ja küllap on iga piltnik teadlik, et fotodel see kärts valgus enamasti kõige parem välja ei paista. Üle-eelmisel nädalal oli peale peaaegu pilvevaba taeva rohkelt soojakraade, mispärast ajastasin fotoretked õhtutele. Ühel neist kulgesin rattaga tuttavat kruusateed mööda, kui ühtäkki kostis kõrvu kõrgetooniline ja võõras linnulaul.
Seda ei juhtu tihti, kui mul õnnestub kodukülas kuulda mõnda uut laululindu. Kuulatades kerkis mulle silme ette pilt lääne-pöialpoisist ja kui toomingavõsas turnivat lauljat silmata õnnestus, sain kahtlustele kinnitust. Linnumäärajaid sirvides olen sageli sattunud lääne-pöialpoisi kirjeldusele ja seni olen endale teadvustanud, et ta on lõunapoolsema levikuga liik. Tõsi, lääne-pöialpoiss rühib üha enam põhja poole, kuid temaga kohtumisest Eesti pinnal ei osanud ma isegi unistada.