«Olukorrast ajakirjanduses»: sõnavabaduse eest tuleb võidelda kogu aeg

«Inimesed peaksid rohkem mõtlema vabadustele, mis meil on üksikisikutena ja mis on ühiskonnas. Ükski vabaduse ei tule iseenesest ja ei ilmu järsku. Vabaduste eest on võideldud ja verd valatud ja vabaduste hoidmiseks tuleb nende eest igapäevaselt võidelda,» rääkis Õhtulehe peatoimetaja Šmutov.

Koorbergi sõnul jaguneb Eesti ajakirjandus ja Eesti avalikkus jaguneb sõnavabaduse teemat käsitledes kaheks. «Ühel puhul räägitakse meile sellest, et on toimunud tõsine rünnak ajakirjandusvabadusele ning ajakirjanikke on enesetsensuurile survestanud välised jõud, aga ka peatoimetajad või juhatuse liikmed. Teine pool ütleb, et ajakirjandusvabadusega ei ole suurt midagi juhtunud ja parlament ei ole vastu võtnud ühtegi ajakirjandust piiravat seadust ning ühtegi ajakirjanikku ei ole vangi pandud,» märkis Koorberg.

Šmutov ütles, et viimaste aegade rünnakud ajakirjanduse vastu on muutunud avalikuks, mis on ilmselt parem avalikkuse eest varju jäävatest peatoimetajate vaibale kutsumistest või telefonikõnedest. «Seepärast on isegi tervitatav, et on üks erakond, kes teeb seda avalikult,» sõnas ta. Koorbergi sõnul oli sõimu ajakirjanduse aadressil ka kümme aastat tagasi sotsiaalmeedias ja veebikommentaarides.

Õhtulehe peatoimetaja märkis, et erameedias on omanikul täielik õigus otsustada, milline on tema väljaanne ja kes on selle peatoimetaja, kellel on omakorda õigus moodustada meeskond ja panna paika strateegia. «Lõplikult peab vastutama peatoimetaja. Ei saa tekkida olukorda, kus keegi teeb personaliotsuseid või sisulisi otsuseid peatoimetajast mööda minnes. Kui peatoimetaja enam ei vastuta, siis ei vastuta mitte keegi, ja sellises olukorras tuleb küsida, kas mõni vabadus on löögi all,» sõnas Šmutov. Koorberg lisas, et omanikul on oma väljaande üle täielik õigus otsustada, kuid oluline on nende otsuste läbipaistvus.

«Me teeme praegu suure numbri sellest, mida üks minister on öelnud, et ta ei suhtle ajakirjandusega. See kõik on olnud. Edgar Savisaar ei suhelnud mingil hetkel Postimehega ja on olnud teisigi poliitikuid, kes ei ole suhelnud mõne väljaandega või mõne konkreetse ajakirjanikuga. Meil on olnud presidente, kes ei ole Eesti ajakirjandusele praktiliselt intervjuusid andnud. Meil on ajakirjandust sildistavaid avalikke sõnavõtte olnud ka varem,» rääkis Koorberg.