Idapoolsed sillad suudavad liitlaste tanke kanda
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
3. mai 2019, 12:32
/nginx/o/2018/02/15/7584139t1h47b8.jpg)
Tapast ida suunas kulgevatel Eesti põhi- ja tugimaanteedel asuvad sillad suudavad kanda Eestis asuvate liitlasvägede tanke, mille kaal võib ulatuda 75 tonnini, kinnitas maanteeameti teede arengu ja investeeringute osakonna sillainsener Taivo Kurg.
Uutele ja renoveeritavatele sildadele on kehtestatud koormusnõuded, sildade renoveerimisel üldjuhul massipiirangud kaotatakse, märkis Kurg. Tema sõnul võivad uued sillad kanda näiteks ka 240-tonniseid veoseid.
Tankid on Eesti õigusnormide kohaselt eriveosed ja nende transportimise tingimused ning veoteed peab maanteeamet kooskõlastama.
Lisaks olemasolevatele sildadele on Eesti kaitseväe pioneeripataljonil võimekus rajada ajutisi sildu juhul, kui seda nõuab vägede liigutamise taktika või kui olemasolevad sillad on mineeritud või õhku lastud.
Liitlaste pataljoni lahingugrupp saabus Eestisse 2017. aasta kevadel ja baseerub alaliselt Tapal ning tegutseb 1. jalaväebrigaadi koosseisus. Ühendkuningriik panustab missiooni kaitseministeeriumi andmetel rohkem kui 800 sõjaväelasega, kelle käsutuses on ka tankid Challenger 2. Tegemist on Suurbritannias toodetud tankidega, mida lisaks Briti armeele kasutab ka Omaani sõjavägi.
Challenger 2 lahinguvalmiduses masina kaal võib ulatuda 75 tonnini, tanki maksimaalne kiirus teedel on kuni 59 km/h ja maastikul kuni 40 km/h. Tanki meeskonnas on neli liiget. Brittidel on Eestis ka 45 tonni kaaluvad liikursuurtükid AS90.
Prantsusmaa üksus panustab lahingugruppi 300 sõjaväelasega, kelle relvastusse kuuluvad tankid Leclerc. See kuni 57 tonni kaaluv tank on kasutusel lisaks Prantsuse armeele ka Araabia Ühendemiraatide sõjaväes. Leclerc võib teedel arendada tunnikiirust kuni 72 kilomeetrini, maastikul on tanki maksimaalne liikumiskiirus 55 km/h.
Ameerika Ühendriikide väegrupp paiknes Tapal aastatel 2014–2017 ja nemad kasutasid tanke M1A2 Abrams, mille kaal oli 61 tonni.