Tartu uurib väljavaateid sadamalinnana

«Sadamad on justkui paigas, aga me püüame aru saada, kas meil on lisaks paadisadamatele vaja sadamaid ka suurematele alustele,» rääkis Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku. «Regionaalne jõelaevanduse uuring võiks anda vastuse, mis alused üldse võiksid pärast Narva paisu avamist Peipsi vesikonnas tulevikus liikuda, arvestades ka võimalust, et avatakse Narva pais. Praeguses üldplaneeringus on sadamate kohta tehnilisi näitajaid kirjeldatud napilt. Me tahaksime saada dokumendi, mis sisuliselt oleks projekteerimise alus.»

Maipühade eel otsustas linnavalitsus osaleda üheksa omavalitsuse, omavalitsusliitude ja rahandusministeeriumi tehtavas uuringus, mis peaks välja selgitama Peipsi vesikonna laevanduse väljavaateid. Uuring võiks omakorda olla üks alus Tartu linna uue üldplaneeringu koostamisel sadamatele maade reserveerimiseks.

Ranniku tõdes, et Tartusse lisandub ajapikku turismilaevandust ja turismilaevade sildumiskohaks võiks ilmselt kujuneda kai avaturu taga. Kehtivas üldplaneeringus on ette nähtud võimalus kujundada jõesadam Idaringtee äärde vangla taha. Samas on küsimus, mida hakata peale Ropka sadamaga ja kas see on tarvis sadamana säilitada.

«Tuleb vaadata analoogseid vesikondi nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas – mida seal plaanitakse ja mis on välja tulnud. Saksamaal on jõelaevandus väga aktiivne,» pakkus Ranniku. «Ma ei räägi meie puhul kaubavedudest, aga turismilaevandus võib tulla.»

Vaatame või sõudebaasist ülesvoolu, seal on sõudjad, aerutajad, supelrand, paadid, lodi, aga laevatatav veekogu osa ei ole lai, ütles Indrek Ranniku.

Samas, nagu Ranniku selgitas, ei saa sadamaalade reserveeringute aluseks planeeringus olla kriidiga õhku kirjutatud tunne, vaid vaja oleks uuringut.

Tartu abilinnapea Reno Laidre ütles, et praegu ongi hea võimalus teha riigi toel Peipsi vesikonna veekasutuse kohta tervikuuring. «Praeguse uuringuga me pigem ei lahenda küsimust, millal ja kuhu laevad sõitma hakkavad, aga saame teada, kus on need kohad, kus võiks laevu hooldada, kus saaks neid kaldale tõsta, kus on slipid. Et veetaristu oleks tervik,» ütles Laidre. «Tartus tekitab küsimusi, kas peame ikka hoidma üldplaneeringus suuri sadamaalasid, kus laevad tõstetakse kraanadega välja, või saaksid sellised sadamad olla mujal. Kas peame just Tartu linnas laevu remontima? Aga võibolla just peame? Selleks tuleb suurte aluste omanikega suhelda.»

Vene sadamatega laevaühenduse taastamises ei olnud Laidre optimistlik, kuid paari kuu pärast osaleb ta Pihkvas kohtumisel, kus ka see võib jutuks tulla.

Kõnealuse uuringu teemadering on aga laiem: mitte üksi suurte aluste sadamad, vaid kogu sildumisrajatiste vajaduse temaatika, jõekohvikute asukohad ja üldised arhitektuurinõuded, samuti kallasradade ja näiteks supelrandade küsimused.

Ranniku selgitas Tartu näitel: «Vaatame või sõudebaasist ülesvoolu, seal on sõudjad, aerutajad, suplerand, paadid, lodi, aga laevatatav veekogu osa ei ole lai. Selliseid kitsaid kohti on mujalgi.»