Eesti Panga president: teise samba vabatahtlikuks muutmine kätkeb olulisi riske
2. mai 2019, 18:10
/nginx/o/2018/08/27/11316697t1hfe0f.jpg)
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul kätkeb teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine endas mitmeid olulisi riske, muu hulgas võib kaasneda majanduse ülekuumenemine ja kinnisvarahindade liiga kiire tõus.
«Välja võetud raha suunamine tarbimisse ja laenamise abil kinnisvaraturule toob kaasa majanduse ülekuumenemise ja liigkiire kinnisvarahindade ning eluasemelaenude kasvu,» ütles Hansson neljapäevasel riskijuhtimise foorumil.
Samuti tõi keskpanga president esile, et kui osa inimesi otsustab raha välja võtta, siis tulenevalt pensioniinvesteeringute pikaajalisusest võib see vähendada jääjate osakute väärtust.
Olukorras, kus töötajate ja pensionäride suhe on aja jooksul halvenemas ja samas inimesed ise pensionipõlveks ei säästa, peab Hanssoni hinnangul riik ise hakkama säästma, et tulevikus oleks raha pensionäride ülevalpidamiseks.
Kehtiva pensionisüsteemi juures näeb Hansson mitut positiivset omadust. Tema sõnul soodustab praegune süsteem töötamist, sest sissemaksetest sõltub otseselt inimeste tulevane pension. Tulude varjamine on aga pärsitud, sest ümbrikupalka saavatel inimestel on tulevikus pension väiksem. Kuna süsteem motiveerib töötamist ja tulude deklareerimist, soodustab see ka maksulaekumist.
Keskpanga analüüs näitab, et teise sambaga liitunud säästavad pensioniks rohkem kui mitteliitunud.
Hansson tõdes, et senikogutu väljavõtmine tõstaks küll lühiajaliselt inimeste heaolu, kuid sellega kaasnev hinnatõus halvendaks majanduse pikemaajalist väljavaadet.