Õnnetuse võisid põhjustada kõrvaltegevused roolis

Esmaspäeval kell 16.47 toimus politsei teatel liiklusõnnetus Valgamaal. Õnnetus juhtus Otepää vallas Pilkuse külas Rõngu-Otepää-Kanepi maantee 25. kilomeetril. 64-aastane naine kaotas seal kontrolli sõiduauto Volkswagen Golf üle ja sõitis vasakule teelt välja.

Sündmuskohal töötanud politseiniku kinnitusel oli autoroolis olnud naine kaine ja omab juhtimisõigust. Nii juht kui ka kaasreisija kasutasid mõlemad turvavööd. Paraku sai juht õnnetuses siiski kergemalt viga. Ta viidi tervisekontrolliks Tartu Ülikooli kliinikumi, kust pärast esmaabi kodusele ravile lubati.

Politsei pressiesindaja Ragne Keisk ütles, et selle õnnetuse arvatav põhjus peitub tähelepanu hajumises kõrvaltegevuse tõttu. Kindla vastuse annab sellele aga uurimine.

Kagu jaoskonna vanemkomissar Kaimar Karm tõdes, et praegustel andmetel on eilne õnnetus ilmekas juhtum igapäevaliiklusest, kus auto juhtimise kõrval harrastatakse aina enam kõrvaltegevusi ehk rööprähklemist. «Ajal, mil Eestis juhtub keskmiselt iga päev kolm inimkannatanutega avariid ning joobes juhtimist, turvavööta sõitu või ohtlikku kiirusületamist ühiskonnas ei tolereerita, on kõrvaltegevustest autoroolis saanud midagi, millele lubataks just kui läbi sõrmede vaadata.»

Karm rõhutas, et ometi on autojuhi keskendumine teisejärgulistele tegevustele sama ohtlik kui joobes pea. «Mõni võtab roolis olles aja, et nutiseadmes veebilehti sirvida, teine hõivab käed söögipoolisega, kolmas värvib huuli ning iga järgmine ei pea kuidagi kummaliseks ka seda, kui pilk sõiduteelt liiga kauaks raadiokanaleid kruttima jääb. Napp tähelepanu liikluses toimuvale tingib omakorda sõidurajalt kõrvale kaldumise, liiklusmärkide ja fooride mittemärkamise, samuti ei märgata teisi liiklejaid jalgratturite ja jalakäijateni välja.»

Uuringutega on tõestatud, et kõrvaltegevuse ajal on autojuhi silmad sõiduteelt eemal vähemasti viie sekundi jagu või isegi kordades rohkem. Kui juht liigub 90 km/h, läbib tema auto ainuüksi viie sekundiga ligi 125 meetrit.

«Sel pikal lõigul piisab ka pisemast vääratusest, et vastassuunda kaldununa põhjustada avarii, mis rikub ära mitme või enamategi elu. Näiteks sattus möödunud aasta varakevadel Tartumaal laupkokkupõrkesse kaks autot, millest ühe juht võis olla hõivatud kõrvaltegevusega. Selles raskes avariis jätsid elu mõlema auto juhid,» tõi vanemkomissar näite.

Probleemi tõsidust ei kirjelda tema sõnul üksnes statistika, vaid näitab ka igapäevane liikluspilt meie tänavatel: kõrvaltegevused autoroolis on ohtlik ja kahjuks ka kasvav trend. Nii tuvastab politsei aastas mitu tuhat autojuhti, kes tegelesid sõidu ajal millegi muuga.

Politsei pöörab seepärast kõrvalistele tegevustele autoroolis aina enam tähelepanu, kuid korrakaitsjate sekkumise kõrval peaks ennekõike iga sohver ise väärtustama nii enda kui teiste liiklejate tervist ja elu. Inimene ei suuda samaaegselt ohutult liigelda ja tegeleda samas mingi muu tegevusega.