/nginx/o/2019/04/30/12022553t1h5a3b.jpg)
"Seda ma pole ammu näinud, et millegi järele tekib selline järjekord," imestas Toilas avatud kalasadamate päeva külastanud Guido Tellis. Neil, kel otse merest toodud räime järele neelud käisid, ei jäänud üle muud kui kaasavõetud ämbrite ja kilekottidega sappa võtta.
Kalavalik oli laupäeva ennelõunal Toila sadamas laiem: osta sai ka latikat, lutsu, särge ja ahvenat. Aga tõeline sagimine hakkas pihta siis, kui kalurid saabusid kella poole üheteistkümne paiku merelt räimesaagiga.
Enne sai tänu kalakokale Elar Jürimäele juba räimemaitse suhu.
"Ise nii hästi ei tee," kiitis Guido Tellis vabas õhus praetud räime ja plaanis värsket räime kaasa osta. "Kalapoest saab ka, aga seda, kui kaua ta sinna kalapoodi on sõitnud, me ei tea. Kui siia tulen, siis saan kindlasti värsket," lisas teist aastat avatud kalasadamate päeva külastanud mees.
Kolmteist aastat kokana töötanud Elar Jürimäe kinnitab, et maitsva kalaroa saladus on värske räim.
"Tõsiselt! Kui kala on värske, on juba oluliselt lihtsam head toitu teha," räägib mees, kes on peakokk Valkla ranna restoranis Lahemaal ja kohvikus Kohalik, mis asub Tallinna kesklinnas. Viimase staariks on kujunenud Pärnu lahest püütud värske kala, millega varustab Kohalikku tuntud endine jalgpallur, nüüdseks täieõiguslik merekaru Raio Piiroja.
Vabas õhus kokkamine on toredaks vahelduseks, eriti kui taustaks kõlab Kristi Kooli lõõtsamäng.
"Esimesed laarid tulid liiga soolased, püüan nüüd soolaga tagasi hoida. Täna pean jämeda soolaga hakkama saama, aga muidu on hea praadida meresoolaga, mis on peenestatud või veskis jahvatatud. Marineerimiseks ja soolamiseks sobib väga hästi jäme sool ka," pajatab Jürimäe.
Praetud räime mekkijad kommenteerivad, et ise praadides valavad nad pannile märksa vähem õli. Kalakokk selgitab, et suurem õlikogus on tuule pärast.
Harjumuspärase muna ja jahu asemel kasutab Jürimäe paneerimiseks riivleiva ja -saia segu. "Enne kasutasin veel rummikama, et natukene põnevamat maitset pakkuda."
Kõik ei keerle laupäeval siiski räime ümber. Tartu loodusmaja koordinaator Annelie Ehlvest pakub mõistatamiseks välja hulga kalu, kes pärinevad nii mageveekogudest kui merest.
"Ida-Virumaa inimesed tunnevad kalu väga hästi. On mõned, mis ei mahu väga inimese huviorbiiti ja on üllatuseks. Näiteks merinõel ja madunõel on silmatorkamatud, elavad meriheina sees, on hästi aeglased ja inimese toidulauale ei kuulu. Eelkõige võib neid leida ja näha võrke puhastades, aga muidu neid lihtsalt ei näe. Nad on väga hea kaitsevärvusega: kui merihein on natukene rohekam, siis on kala ka rohekam, ja kui merihein on kollane või pruunikas, siis kala muudab värvi ja tõesti ei hakka silma," jutustab Ehlvest.
Pikemalt peatub ta ka ogalikul.
"Ogalikud on tillukesed tüütud kalad ja päris vastik on neid Peipsi järves surnuna jalga astuda, aga elu on neil väga huvitav. Ogalikud on territoriaalsed kalad, kaitsevad oma piire väga hästi. Isased on pulmade ajal imeilusad kirjud, ühed värvilisemad kalad Eestis. Isased teevad pesa ja on hästi head järglaste eest hoolitsejad."
Täiskasvanud kuulavad bioloogi lugusid kalade elust suure huviga. Lapsed, kes soovivad praktilist tegevust, saavad aga osaleda Jarko Jaadla harrastuspüügi õpitoas.
Kalandust ja kalasadamate igapäevaelu tutvustasid 22 sadamat üle Eesti. Ida-Virumaalt osales ettevõtmises ainsana Toila, kus käis ligi viissada külastajat. Igal sadamal oli oma programm, mis kestis kella 8-14.
Avatud kalasadamate päeva esindusüritus toimus Läänemaal Dirhami sadamas, kus külalistele esines ansambel Winny Puhh, kohal olid kalakokad Koržetsid ning toimus palju muud põnevat.
"Ilus ilm tagas selle, et sadamates oli veelgi rohkem külastajaid kui eelmisel aastal. Esialgsetel andmetel tehti 22 sadamasse kokku ligi 28 000 külastust," ütles üks kalasadamate päeva eestvedajatest Toomas Armulik.
"Kuna sadamate päev on edukas ja külastatavus kasvab, siis soovime kindlasti ka järgmisel aastal üritusega jätkata," lisas ta.
Avatud kalasadamate päeva korraldasid maaeluministeerium ja kalanduse teabekeskus.
"Korraldame avatud kalasadamate päeva sooviga populariseerida kalatarbimist, näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ning seda, kuidas kala meie toidulauale jõuab," ütles maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. "Loodan, et avatud kalasadamate päeva külastajad ja ka teised Eesti elanikud leiavad endale kalurid, kellelt otse värsket ja kodumaist kala osta."