Keskkonnaagentuuri ülevaate “Looduskaitse arvudes – 2018” kohaselt on Eestis möödunud aasta lõpu seisuga 3812 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 578 823 hektarit ehk 22 protsenti riigi pindalast. Pärnu maakonnast on kaitse all üle veerandi.
Üle veerandi Pärnumaast on looduskaitse all
/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
29. aprill 2019, 17:55
Mullu novembrist on Eestis kuus rahvusparki. Senisele viiele – Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Soomaa ja Karula – lisandus Alutaguse rahvuspark. Mullu suurenes samuti loodus- ja maastikukaitsealade hulk. Rahvusparkide ja looduskaitsealade pindala kasvas vastavalt 44 331 ja 9212 hektari võrra. Muude objektitüüpide pindala vähenes.
Pärnumaal laienes kaitstav ala aastaga 161 hektari võrra: 144 941 hektarini, mis moodustab üle veerandi maakonna pindalast. Eestis on vastav protsent 18,8. Maakonna omavalitsustest on omakorda suurima kaitstava territooriumiga Kihnu (64,8 protsenti) ja Häädemeeste (41,7) vald.
Kaitsealade arvu poolest püsib Pärnumaa jätkuvalt esirinnas, siin on neid 111, muu hulgas 44 looduskaitseala, 45 kaitsealust parki või puistut ja 13 maastikukaitseala. Samuti on siinkandis enim püsielupaiku: läinud aasta lõpuks oli neid keskkonnaregistris 1461, millest 217 asusid Pärnumaal.
“Kuigi arvudest jääb mulje, et looduskaitsealune pind on Eestis aastaga oluliselt kasvanud, on tegelikud muutused olnud väikesed,” selgitas keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtspetsialist Reigo Roasto. “Enamiku neist tingis kaitsealuste objektide kaitsekorra ja -eesmärkide muutmine ja piiride täpsustamine.”
Eestis on 172 looduskaitseala, 153 maastikukaitseala, 541 kaitsealust parki ja puistut, 325 hoiuala, 1461 püsielupaika, 23 kohaliku omavalitsuse kaitstavat loodusobjekti ja 1095 kaitsealust üksikobjekti.