Maaülikoolis töötati välja mesilastele korjealadele sobiv seemnesegu
29. aprill 2019, 13:16
Suur osa inimeste toidust on otseselt või kaudselt seotud putuktolmlemisega, kuid järjest intensiivsem põllumajandus muudab põllumajandusmaastiku ühetaolisemaks, mille tagajärjel jääb tolmeldajatele sobivaid toidutaimi ja elupaiku üha vähemaks. Üheks lahenduseks oleks korjetaimede segude kasvatamine põllumaadel, kirjutavad maablogis Liina Talgre ja Indrek Keres Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist.
Alates 2017. aastast on Eesti Maaülikoolis uuritud korjetaimede segudeks sobivaid taimeliike ja välja töötatud üheaastastest liikidest koosnev segu mesilaste korjealade rajamiseks.
Segude koostamisel lähtuti põhimõttest, et see peab olema võimalikult pika õitseajaga ja umbrohuga konkurentsivõimeline ning kõik segusse valitud liigid peavad katseperioodi lõpus ka alles olema – see tähendab, et ükski liik ei tohiks olla konkurentsitingimustes taimikust välja langenud.
Lisaks arvestati, et seemnesegusse valitud liigid ei muutuks järgnevates kultuurides põlluumbrohtudeks ning nende seeme oleks kergesti kättesaadav ja odav. Mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid korjetaimede kasvatamisel ei kasutata.
Katseandmed näitavad, et kõiki eespool mainitud kriteeriume arvesse võttes sobivad korjetaimede segusse kõige paremini harilik kurgirohi, harilik keerispea ja harilik tatar, suhtega vastavalt 20:60:20% nende liikide täiskülvisenormist. Umbrohtumuse allasurumiseks tuleks kõikide liikide külvisenormi proportsionaalselt suurendada, kasutades 1,5- kuni 2-kordset normi.
Kurgirohu, keerispea ja tatra seguga korjealade rajamine rikastab külvikorda ning segus olevatel liikidel ei ole sarnaseid kahjureid ja haigusi külvikorra põhikultuuridega. Järelikult sobib segu kasutada ka suvise vahekultuurina talirapsi ja -rüpsi või taliteraviljade ees.
Loe täpsemalt maablogist.