Ülevaade „100 aastat nakkushaigusi Eestis“: vaktsineerimine on parim viis nakkushaiguste peatamiseks

„100 aastat nakkushaiguseid Eestis“ käsitleb nii soole-, toidutekkelisi kui piisk- ja vaktsiinvälditavaid nakkushaigusi, viiruspalavikke, sugulised teel levivaid haigusi (sealhulgas HIV), puukidega levivaid haigusi, hepatiite, helmintiaase kui täide levitatavaid nakkusi. Ülevaates analüüsitakse nakkushaiguste levikut kümnendite kaupa, tulenevalt puudulikest andmetest ei käsitle ülevaade aastaid 1941-1944. Ülevaate kohaselt on kümnendid olnud väga erinevad, näiteks esines enne 1953. aastat Eestis ka kohaliku malaariat - kuni 1945. aastani registreeriti kokku 86 haiget ning aastatel 1945-1958 registreeriti kokku 3643 haiget, kellest 314 puhul oli tegemist kohaliku malaaria juhtumiga. Eestis riikliku tõrjeprogrammi raames tehtud malaariatõrje oli väga tulemuslik, mistõttu 1953. aastal malaaria kohalik levik lõppes.

Ülevaate autori terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epšteini sõnul näitavad viimase saja aasta andmed epideemiatõrje meetmete rakendamise efektiivsust paljude nakkushaiguste suhtes ning eelkõige vaktsineerimise tõhusust. „Vaktsiinvälditavate nakkushaiguste puhul näeme tavaliselt massvaktsineerimisele järgnenud väga suurt haigestumise langust,“ ütles Epštein.  Näiteks enne leetrite vastu vaktsineerimise algust oli leetrid massiliselt leviv haigus, millesse 1965. aastal haigestus 22850 inimest. Leetrite vastu hakati vaktsineerima 1967. aastal. Poliomüeliiti ehk lastehalvatust hakati Eestis registreerima 1930. aastatel, kokku esines Eestis 2685 haigusjuhtu. Maksimaalne haigestunute arv oli 1958. aastal, mil lastehalvatusse haigestus 986 inimest. Elanikke massvaktsineerimist lastehalvatuse vastu alustati 1959. aastal ning juba 1960.-1961. aastal registreeriti ainult Eestis kokku vaid 8 haigusjuhtu. 1962. aastast pole lastehalvatust Eestis enam registreeritud.

„100 aastat nakkushaigusi Eestis“ on loetav siit.

Ülevaate autori terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epšteini sõnul näitavad viimase saja aasta andmed epideemiatõrje meetmete rakendamise efektiivsust paljude nakkushaiguste suhtes ning eelkõige vaktsineerimise tõhusust.

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.