Pariisis liitusid kollavestidega ametiühingud ja vasakradikaalid

Pariisi rongkäik, mille korraldas mässumeelne ametiühing CGT, peeti enne suuremat marssi Prantsusmaa idaosas Strasbourg´is, kus puhkesid kokkupõrked protestijate ja linnas osalist protestikeelu jõustada püüdnud politseinike vahel.

Macron lubas neljapäeval kõnes rahvale ja viis kuud meelt avaldanud kollavestidele, et kärbib tulumaksu kokku viie miljardi euro ulatuses.

Presidendi neljapäeval lubatud meetmed lisanduvad detsembris lubatud 10 miljardi väärtuses maksukärbetele ja palgatõusule.

Macron viitas kõnes ka sellele, et valitsus võib sulgeda mõned riigiasutused, ja tegi ettepaneku riigiametnike ümberpaigutamiseks Pariisist provintsidesse.

Valitsus koostas reformikava pärast «suurt rahvusdebatti», mille käigus president kuulas lihtrahva muresid ja etteheiteid tema valitsusele.

Pariisi rongkäiguliste eesotsas oli näha kollavestide meeleavalduste veterane, kuid uue arenguna marssisid nendega koos Prantsuse vasakradikaalide liidrid nagu Jean-Luc Mélenchon.

Mélenchon ütles sellise poliitilise ühtsuse demonstratsiooni tervitades telekanalile BFM TV: «See on esimene kord, kui on tehtud selline üleskutse, see tähendab ametiühingutele, ühingutele ja poliitilistele liikumistele,» sõnas ta.

Ainuüksi see on teinud üritusest poliitilise sündmuse, lisas vasakradikaalide liider.

Novembris esmalt kütuseaktsiisi tõusu ja järjepidevalt suureneva elukalliduse vastu puhkenud meeleavaldused kasvasid kiiresti üle protestiliikumiseks Prantsuse valitsuse ja Macroni valitsemisstiili vastu.

Samas ei lubanud kollavestide juhtfiguurid protestide algfaasis parem- ja vasakäärmuslikel erakondadel oma üritust omakasupüüdlikel eesmärkidel kaaperdada.

Rohelise Partei senaator Esther Benbassa ütles Pariiris, et on osalenud kõigil kollavestide meeleavaldustel alates nende algusest.

«On hea, et me oleme koos CGT-ga, sest vasakpoolsed inimesed tuleb ühendada,» lausus parlamendisaadik.

Strasbourg´is tõkestas politsei ligipääsu linnas asuvatele Euroopa institutsioonidele kooskõlas kohalike omavalitsuste otsusega keelustada mõnel pool kesklinnas meeleavaldused.

Rongkäik algas linnas esialgu rahumeelselt, kuid kokkupõrked puhkesid siis, kui politsei blokeeris protestijate teekonna Euroopa Parlamendi hoone juurde, ütlesid AFP ajakirjanikud.

Mõned meeleavaldajad loopisid märulipolitseinike pihta kive ja pudeleid, korrakaitsjad vastasid pisargaasiga.

Varem oli politsei tõrjunud tagasi rühma aktivistide katse tungida Euroopa Nõukogu hoone juurde.

Kohalike ametnike teatel osales Strasbourg´i protestil umbes 2000 inimest.

Pariisi meeleavaldus möödus rahulikult ja korraldajad näevad selles kolmapäevase maipüha demonstratsiooni eelproovi.

Macron tuli võimule 2017. aastal valijate lootuse taustal, et ta toob Prantsuse poliitikasse uue hingamise. Nüüdne reformikava koostati pärast «suurt rahvusdebatti», kus president kuulas lihtrahva muresid ja etteheiteid tema valitsusele.

Nüüd on olukord aga kehvapoolne, sest viimaste küsitluste kohaselt toetas teda vahepeal koguni alla 30 protsendi rahvast, kui valimiste järel võis ta hoobelda rohkem kui 60 toetusprotsendiga.

Väljaande Le Monde küsitluse kohaselt ei usu kolm neljast prantslasest, et Macroni reformid parandaksid kuidagi olukorda riigis.