MEIE AASTA SAAREMAAL: Part, kes peab kurge, tuntud nimega mees ja “meiega ära räägi, kurat!”

Kertu Kalmus
, Saarte Hääle vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TERVITAV “TÄNAVAKUNST”: Maantee ääres hakkab silma killuke kunsti.
TERVITAV “TÄNAVAKUNST”: Maantee ääres hakkab silma killuke kunsti. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kevad on lõpuks päriselt päral. Nii kulul kui ka puudeokstel on õrnroheline kuma ning päike käib juba mitmendat nädalat kõrgemat kaart. Pikka passimist siin enam ei tule, varsti on õitemeri igas hoovis ja hoovi taga. See juhtub alati üleöö ja täna… on seda õhust aimata.

Lümanda küla vahel, poe ees, hakkab silma habetunud mees. Saaremaa ralli kirjadega nokats peas, astub ta pika aeglase sammuga üle tee. Mõlema käe otsas pappkastid, ühes kolm ja teises veel üks.

Kuhu tee mehe kastikandamiga viib, ei tea, ja on´s ta siitkandimees, ka ei oska arvata, aga mees pole kade selgitama. “Siiamaani küll,” nendib küsimuse “Tervist, kas kohalik?” peale seisatanud mees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles