Tuleohukaart püsib punane, päästjad lähevad lõkkekontrollile

Hommikul kell üheksa tehtud ilmavaatluste andmete põhjal oli Viljandi piirkonnas tuleohuindeks 5871. Riigi ilmateenistuse andmeil oli see näit suurem vaid Valgas: 6427. Äärmiselt suur tuleoht valitseb suuremas osas Eestis, vaid mõnel pool Lääne-Eesti saartel ja Kirde-Eestis on oht veidi väiksem.

Eesti tuleohuindeksi rekordi kohta ilmateenistus ametlikku arvestust ei pea. Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi on uurinud arhiiviandmetest järele, et 1991. aastast on tuleohu indeksi tipp olnud 20 581. See fikseeriti 2002. aasta septembris Valgas.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik nentis täna, et valdavalt kuiv ja soe ilm on muutnud looduse ja maastiku üle Eesti äärmiselt tuleohtlikuks. 

«Seetõttu jätkavad päästeameti päästjad ka sel nädalavahetusel lõkkepatrulle,» lausus ta. «Eesmärk on nõustada inimesi, kuidas tuleohtlikul ajal tulekahjude ärahoidmiseks ohutult lõket teha ja grillida. Lõkkepatrullide käigus leitud raskemad rikkumised fikseeritakse ja päästeameti inspektoritel on õigus süüdlasi hiljem rahatrahviga karistada.»

Mis vihma puutub, siis hommikul sai Viljandis asfalt korraks märjaks või pigem niiskeks – nagu oleks tänavapesuauto säästurežiimis vett piserdanud. Aga kesklinnas hakkas ajakirjanikule silma inimene, kes oli juba jõudnud kilekeebi peale võtta.