JUHTKIRI: Pärast mind tulgu või…

Saarte Hääl
Copy
Unguma sadam
Unguma sadam Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Küllap leidub Saaremaalgi neid inimesi – rääkimata siis mandri või koguni pealinna elanikest –, kes ei tea, kus võiks asuda Unguma sadam. Ometi on see Pöide osavallas asuv sadam paljude kalapüügihuviliste silmis hinnatud koht, kuhu sõidetakse kohale nii lähedalt kui ka kaugemalt. Mandrilt. Pealinnastki. Ning mitte ainult eestlased.

On kirglikke kalamehi, kes tulevad kohale loodetava saagi nimel. On neid, kes tulevad selleks, et kodust eemal mõnusalt aega veeta. Kui seejuures mõne kala kätte saab, on veel eriti hästi läinud. Paraku ei arva osa neist tegelastest, et pärast mõnusat äraolemist võiks oma prügi kokku korjata, mitte vedelema jätta. Mõeldes, et küllap keegi teine jälle kõik puhtaks teeb. Või sellele üldse mitte mõeldes.

Isegi siis, kui üheksa külastajat kümnest on viisakate kommetega, suudab ka see üks neile, kelle kohustus on sadamat korras hoida, piisavalt peavalu tekitada. Paraku ei käi pisikeses sadamas püügihooajal ainult kümme inimest, vaid palju kordi rohkem. Nii on ka rämpsutootjaid paraku kõvasti enam.

Kui kuskil on midagi avalikus kasutuses ja tasuta, tekitab see teadmine osas inimestes tunde, et järelikult tohib selle võimalusega ümber käia nii, kuis pähe tuleb. Pärast mind tulgu või prügiuputus? 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles