Ida-Virumaal kohtusid Balti kaitseväe juhatajad

Eva Samolberg-Palmi
, Virumaa Teataja peatoimetaja
Copy
Täna lõppes kahepäevane Balti riikide kaitseväe juhatajate kohtumine Ida-Virumaal, kus kaitseväe juhatajad arutasid regionaalset julgeolekuolukorda, tegevuste koordineerimist, omavahelist koostööd ja edasisi arengusuundi.
Täna lõppes kahepäevane Balti riikide kaitseväe juhatajate kohtumine Ida-Virumaal, kus kaitseväe juhatajad arutasid regionaalset julgeolekuolukorda, tegevuste koordineerimist, omavahelist koostööd ja edasisi arengusuundi. Foto: Ardi Hallismaa

Täna lõppes kahepäevane Balti riikide kaitseväe juhatajate kohtumine Ida-Virumaal, kus kaitseväe juhatajad arutasid regionaalset julgeolekuolukorda, tegevuste koordineerimist, omavahelist koostööd ja edasisi arengusuundi.

"Kohtumise eesmärk on lisaks aktuaalsete teemade avameelsele arutelule aasta jooksul tehtud koostööprojektidele hinnangu andmine, nende heakskiitmine või neile suuna andmine," ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, kelle sõnul saab möödunud aasta jooksul tehtud koostööd hinnata heaks.

"Mitmetes küsimustes on välja töötatud konkreetsed arengusuunad, ja nagu ütles minu Läti kolleeg, võivad sammud olla küll väikesed, kuid kindlasti paremuse poole," lausus kindralmajor Herem.

Kohtumisest võtsid osa Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, Läti kaitseväe juhataja kindralleitnant Leonīds Kalninš ja Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Jonas Vytautas Žukas, kes ühiselt arutasid sõjalise komitee formaadis regionaalset julgeolekuolukorda ja tegevuste koordineerimist rahvuslike ning regionaalsete mitmerahvuslike staapide vahel.

Ühiselt leiti, et nii kirdekorpusel, kirdediviisil kui ka äsja loodud põhjadiviisil on kasvav roll tegevuste planeerimisel. Samuti oldi ühisel meelel, et sõjaliste õppuste maht Balti riikides on kasvamas nii arvult, sisult kui ka mastaapsuselt. Tõdeti, et Balti riikide ressursid on rahaliselt ja harjutusalade poolest limiteeritud, seetõttu on väga oluline tegevust koordineerida ja teha õppuste planeerimisel tihedat koostööd. Sel viisil saaksid kõik Balti riigid loodavaid väljaõppevõimalusi maksimaalselt ära kasutada.

Samuti pandi paika järgmine suurem eesmärk, milleks on merelise situatsiooniteadlikkuse parandamine ning ühiste merevägede arengusuundade kujundamine.

Kohtumise käigus said Balti kaitseväe juhatajad ka ülevaate olemasolevate ühisprojektide Baltbat, Baltnet, Baltron ja Balti kaitsekolledži hetkeseisust, kus toonitati jätkuvat vajadust arendada võimekust ja teha koostööd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles