Suur-Tammiku talus asutakse taluarhitektuuri toetusega rookatust paigaldama

Raido Keskküla
, veebilehe toimetaja
Copy
Pilliroo vihud.
Pilliroo vihud. Foto: Teet Suur

Selgunud on Eesti väärtusliku taluarhitektuuri toetamise taotlusvooru tulemused. Muinsuskaitseametile laekus tähtajaks 144 nõuetekohast taotlust ligikaudu 1,2 miljoni eest. Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetööde tegemiseks sai kogusummas 200 000 eurot toetust 19 eraomanikku.

Pärnumaale tuli üks 10 000eurone toetus. Selle sai Lääneranna vallas Matsalu rahvuspargi territooriumil asuva Suur-Tammiku talu perenaine Marje Loide, kes 1935.–1936. aastal ehitatud majale soovib panna uue rookatuse.

Loide jutu järgi on tegemist rehielamu tüüpi majaga, mille 1985.–1986. aastal pandud rookatus on oma elu ära elanud ja laseb juba vihmavett läbi. Taluperenaine ei osanud praegu veel öelda, millal tööks läheb, sest katusepanijad varuvad alles Saaremaal selle tarvis roogu. “Aga aasta lõpuks peab see töö tehtud olema,” sõnas ta.

Loide sõnade kohaselt tuleb roogu panna umbes 300 ruutmeetri suurusele pinnale ja odavaim pakkumine selleks on olnud 24 000 eurot. “See on päris kallis lõbu ja toetus kulub väga ära,” märkis ta.

Muinsuskaitseameti teatel on taluarhitektuuri toetuse eesmärk aidata kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja -maastiku omapära säilimisele.

“Taluarhitektuur on oluline osa Eesti kultuuripärandist. Rõõmustav, et Eesti inimesed soovivad korrastada ja endiselt kasutada ajaloolisi talumaju elukohana. Suur huvi ja taotlejate hulk uude taotlusvooru näitab selgesti, et see on olnud omanikele vajalik ja kauaoodatud samm,” ütles kultuuriminister Indrek Saar. “Tegelik vajadus on ilmselgelt kordades suurem, kuid eriline heameel on sellest, et leidsime lisavõimaluse voorust jagatavat toetussummat kahekordistada.”

“Taotluste saajatest kujunes väga ilmekas läbilõige Eesti taluarhitektuurist. Neid oli rehemajadest taluhäärberiteni, sealhulgas kahele nimeka arhitekti projekti järgi valminud hoonet. Kõige enam said toetust roo- ja puitkatustega hoonete omanikud, mis on enne 1940. aastat ehitatud talukomplekside eluhoonete puhul põhilised katusekattematerjalid,” ütles muinsuskaitseameti kaitsekorralduse ja toetuste spetsialist Kersti Siim.

Tegu on nelja-aastase näidisprojektiga väärtusliku taluarhitektuuri säilimise toetamiseks. Selleks eraldatud raha leppis valitsus kokku 2018. aasta riigieelarve strateegia läbirääkimistel.

Toetuse taotlemiseks ei pea hoone olema riikliku kaitse all. Uue taotlusvooru kuulutab muinsuskaitseamet välja juba sel sügisel. Vooru eeldatav eelarve on 100 000 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles