Eesti «tossutajate» CO2 heitmekogused kahanevad vaevaliselt (2)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Katlamaja korsten.Foto on illustreeriv.
Katlamaja korsten.Foto on illustreeriv. Foto: Arvet Mägi

Eesti ettevõtete CO2 ehk süsihappegaasi heitmenäidud vähenesid läinud aastal umbes 5,6 protsenti, mida keskkonnaministeeriumi hinnangul on liiga vähe. Kaugküttekatlamajades heitmenäidud aga hoopiski tõusid.

Eesti riik mõõdab igal aastal Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi jaoks Eesti ettevõtete CO2 näitajaid. Eestis kuuluvad heitmete kauplemissüsteemi 47 elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasitootjat.

Kui 2017. aastal oli Eesti tootjate CO2 koguheide 14,7 miljonit tonni, siis 2018. aastal 13,9 miljonit tonni. Võrreldes kauplemisperioodi algusega aastal 2013, on süsihappegaasi heide sektorites vähenenud ligikaudu 12 protsenti.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Janika Lahe sõnul on enamikus Euroopa Liidu riikides heitmenäidud siiski vähenenud. Siiski on ka neid käitisi, kus vähenemine on olnud minimaalne või heitkogused on hoopiski suurenenud. «Eelkõige on CO2-heide suurenenud kaugküttekatlamajades, kus CO2-heide sõltub väga palju ilmastikutingimustest. Samuti mõjutab heitkoguseid täiendavate võimsuste lisandumine,» lausus Laht.

Üheks käitiste CO2-heite vähendamise põhjuseks on lubatud heitkoguse ühikute hind. «Kui 2018. aasta alguses oli ühe CO2 tonni hind umbes 7 eurot, siis aasta lõpuks kerkis see üle 20 euro. Tänaseks on CO2 ühiku hind kerkinud juba 27 euroni ning prognooside kohaselt tõuseb see järgnevatel aastatel veelgi. Seetõttu on oodata CO2-heite vähenemist ka edaspidi, kuna kõrge hind sunnib käitisi oma tootmisprotsessi moderniseerima või ümber korraldama,» kommenteeris Laht.

Heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem on üleeuroopaline turupõhine meede kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamiseks. Sinna kuuluvatel Eesti organisatsioonidel tuleb märtsi lõpuks oma CO2 heitkoguste kohta esitada erapooletu audiitori poolt tõendatud aruanne ja vastavalt sellele aprilli lõpuks tagastada tasuta lubatud heitkoguse ühikud, mis käitisele selleks konkreetseks aastaks eraldati.

Kui käitise tõendatud CO2 heide on suurem kui käitisele tasuta eraldatud heitkoguse ühikute koguarv, tuleb puuduolevad ühikud kauplemisturult juurde osta. Turul olevate lubatud heitkoguse ühikute osakaal väheneb pidevalt, seega tõuseb nõudlus ühikute järele ja vastavalt sellele ka nende hind. Ühikute kõrgem hind motiveerib käitajaid pidevalt oma CO2-heidet vähendama, et tuleks ühikuid vähem osta või tekiks endal ühikute ülejääk, mille müügist on võimalik teenida täiendavat tulu.

Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet 2050. aastaks 80 protsenti võrreldes 1990. aastaga.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles