Spaleerpuudest saab kitsa elava tara

PRO Haljastuse juhataja Piret Kukk on oma klientidele spaleerpuid soovitanud ja neist hekke rajanud juba üle kümne aasta. Ta kutsub Maa Elu vaatama Pärnusse ranna rajoonis asuvale väikesele krundile 12 aastat tagasi istutatud hekki, kus inimesekõrguse pügatud elupuu (Brabant) heki kohal veel pooleteise meetri kõrgune kitsas spaleerhekk pärnadest.

Elupuurivi moodustab seina naaberkrundiga ja suvel, kui pärnad lehtes ja pererahvas sageli oma suvekodu õues aega veetmas, varjab lähedal asuvate korrusmajade elanike pilkude eest kolme meetri kõrgune roheline müür.

Kukk räägib, et kuna tegu on suhteliselt väikese krundiga, tuli leida lahendus, mis pakuks privaatsust, aga võtaks väga vähe ruumi. Ja oleks tavapärasest huvitavama lahendusega.

Spaleerpuudeks tuleks taimi hakata kujundama juba puukoolis. Mõnest puukoolist võib hea õnne korral juba kujundatud spaleerpuid saada, kuid kindla huvi korral võib puukoolil paluda endale spaleerpuud ette kasvatada ehk siis noorte puude võra lapikuks lõigata.

Kasvata ise

Kui osta aga noored puud, mille oksad ilusti painduvad, saab soovi korral ka ise spaleerpuud kujundada. Puude vaheks võiks istutamisel jätta vähemalt kolm meetrit, siis on võradel ruumi laiuti kasvada. Esimestel aastatel tuleks kasutada tugesid. Head on metallpostid, nende vahele tõmmata traadid, mille külge siis oksi tüvest ühele ja teisele poole kinnitada. Nii kasvatab puu oma võra justkui ekraanina.

Kõnealusel pärnahekil lasi Kukk paigutada metallpostid kuuemeetriste vahedega ja tõmbas neli rida traati. Ka puu oksad laseb kasvada mõlemas suunas neljas reas.

Kui oksad juba jämedaks kasvanud, pole tugesid enam vaja, sest oksad hoiavad ise ilusasti kuju, vajavad lihtsalt korra või kaks aastas oksakääridega ülekäimist. Parem on võra kujundada siis, kui lehti küljes pole.

Lisaks juba nimetatud pärnale ja õunapuule sobib spaleerina ideaalselt kasvatada pirnipuid, mis on kiirekasvulised ja hästi painduvate okstega, ka maguskirss sobib hästi. Veel võiks spaleeris kasvatada pihlakat, pooppuud ja tamme, isegi hobukastanist on spaleere tehtud. Kena spaleeri saab ka iluõunapuudest.

Kui teil on aga lõunapoolne päikesele avatud majasein, võib sellises soojas ja külma põhjatuule eest kaitstud kohas proovida spaleerina kasvatada mõnda eksootilisemat puuvilja.

Tihti on aiaomanikud hädas, kui iluaias häirib pilku mõni inetuna tunduv kuurisein, sellegi saaks spaleerpuudega ära peita, soovitab Kukk.

Kääre ei tohi peljata

Spaleeriks ei pea otsima mingit kindlat sorti, küsimus on ikka lõikamises. Oksad võib lasta külgedele kasvama oma eelistuse järgi, kas näiteks juba maast poole meetri pealt või siis hoopis kõrgemalt ja heki alla püsikupeenar rajada.

Kukk räägib, et spaleerpuud on meil veel üsna tundmatud ja tihtipeale inimesed lihtsalt kardavad kääridega okste kallale minna. „Me ju nagunii lõikame õunapuuoksi ja kujundame võra, miks siis mitte see lapikuks lõigata,” sõnab ta. „Ei tohi karta lõigata!”

Spaleeris puude kasvatamine pole oluliselt töömahukam kui n-ö tavalise puu kasvatamine, küll aga võtab see hoopis vähem ruumi. Väikeses aias ei pea pirni- või õunapuud istutama keset aeda, võibki panna aia äärde hekina kasvama ja võra justkui avatud raamatut lapikus vormis hoida.

„Nii saate privaatsust pakkuva heki, kevadel imeilusalt õitseva seina ja sügisel vilju ka,” soovitab Kukk.