Nemad on Maamessil esimest korda

Maamess ei tähenda sugugi, et vaatamiseks on väljas vaid põllutööriistad. Juba mõnda aega saab messil uudistada kõikvõimalikku maaelu ja ettevõtlusega seonduvat. Miks ei võiks maaelu juurde kuuluda isiklik kodune bassein või purskkaev?

Just selliseid asju teeb Pärnu firma OÜ Kinbass. Basseine hooldava ja ehitava ettevõtte töid võib näha kõikjal Eestis. Näiteks teeb ettevõte koostööd mitme Pärnu spaaga ja hoolitseb nende basseinide eest. Kinbassi töid kohtab ka turismitaludes, näiteks Ojako puhkekeskuse ja Luhtre turismitalu bassein on nende ehitatud.

Põhilise leiva annavad ettevõttele siiski erakliendid, ütleb Kinbassi müügijuht Mattias Saare. Ta räägib, et basseine tellitakse kodudesse järjest enam ja aastas ehitab ettevõte neid valmis 20 ringis. „Aastail 2007–2008 oli muidugi aktiivsem buum, siis tegime aastas 40–50 basseini. Praegu on aga rõhk basseinide lisavarustusel, näiteks vastuvooluseadmed,” sõnab ta. Üldse on ettevõte ehitanud või renoveerinud üle 100 erabasseini ja üle 30 avalikus kasutuses basseini.

Maamessil pole järgmisel aastal 20. tegevusaastat tähistav Kinbass varem osalenud. „Meil on plaanis laieneda ja Maamess on hea koht just Tartu kandi inimestele end tutvustada,” sõnab Saare. „Maamessil näitame Villeroy & ­Bochi välimullivanne, samuti töö käiku, kuidas basseini ehitatakse.”

Põllumees saab ilma kohale minemata teada, kas üldse on mõtet masinaga põllule sõita või oleks vaja kasutada topeltrattaid.

Andurid mulda

Kuidas saada põllule kohale sõitmata teada, mis sealses mullas toimub? Üks viis on pista mulda niiskust mõõtvad andurid. Plakit OÜ ongi arendamas tarkvaralahendust, mis annab põllumehele detailse ja reaalajas muutuva ülevaate, mis põllul parasjagu toimub. Paul-Techi nime kandev lahendus koosneb andurist, mis mullas eri näitajaid mõõdab ja info veebiandmebaasi edastab. Andmed kuvatakse kaardirakendusse, mida saab jälgida arvutis või mobiiltelefonis.

Tarkvaralahenduse üks loojaid Mikk Plakk selgitab, et asja taga on aastatepikkune uurimistöö. Mikk annab praktilist ja laialt kasutatavat väärtust teadmistele, mille kogumisega tegi omal ajal algust tema vanaisa Paul Plakk, kes oli TTÜ õppejõud ja elektroonik. „Minu isa Tiit jätkas oma isa tööd ja mina olen nüüd kolmas põlvkond, kes püüab teadmisi viia uuele tasemele,” selgitab Mikk Plakk.

Paul-Techi lahendust kasutab praegu Eesti Taimekasvatuse Instituut. „Sobida võiks süsteem kõigile, kes midagi kasvatavad, miks mitte kasutada ka metsas meie monitooringusüsteemi,” arvab Plakk. „Andmed kogutakse anduri abil. Teada saab põllumulla niiskuse, soolsuse, niiskuse kättesaadavuse taimedele, aga ka pinnase kandevõime. Seega põllumees saab ilma kohale minemata teada, kas üldse on mõtet masinaga põllule sõita või oleks vaja kasutada topeltrattaid. Andurid on statsionaarsed, need töötavad akult ja neil on ka päikesepatarei. Põllumees saab ise valida, kui tihti andmeid edastatakse.”

Plakk sõnab, et pikemas plaanis on uudse rakendusega plaanis minna välisturgudele. „On olemas mõned analoogtooteid, kuid enamasti on põllumeestele mõeldud tarkvaraprogrammid üsna üldised. Meie lahendus eristub just spetsiifilisusega.”

Kõik aedadest

Tartu kesklinnast Filosoofi tänavalt leiab tootmise, kus valmistatakse igasuguseid aedasid. Vahet pole, kas tegemist on koeraaediku või vanglapiirdega, Eesti Aiad teeb töö ära. Projektijuht Ülari Lukk selgitab, et aedu tehakse nii metallist kui ka puidust. „Praegu on puit ja metall mõlemad hinnas ja raske on välja tuua, millist aeda rohkem eelistatakse. Metall sobib ühte kohta, puit jälle teise,” sõnab ta.

Kokku on aedade kallal ametis 30 töötajat ning alltöövõtjad. „Hiljuti palkasime juurde kolm töölist, Ukrainast. Ega Eestis saada olev tööjõud enam kriitikat ei kannata. Paremad mehed on ammu juba tööl,” sõnab ta.

Aiafirma on äsja tulnud Tallinnast ehitusmessilt. Seal tundsid inimesed pakutu vastu elavat huvi, ütleb Lukk. „Loodan, et Maamessil läheb meil sama hästi, sest eks põllumajanduses läheb ju ka aedasid vaja.”

Tööjõukriisi leevenduseks renditöötajad

Pole vist küll ühtegi põllumajandusettevõtet, kes ei kurda tööjõupuuduse üle. Paljudes neist töötab juba võõrtööjõudu, enamasti Ukrainast. Tööjõurendifirma Nuvalo Employ rendib peamiselt tööjõudu välismaalt. Ettevõtte juhataja Vallo Nuuteri sõnul on renditööjõu kasutamine põllumajanduses, kus on palju hooajatööd, tööjõukriisi üks võimalik lahendus.

„Tööjõu rentimine hooajaks on mugav. Paljud põllumajandusettevõtted on juba ise endale võõrtööjõu leidnud, kuid kui töötajaid ise otsida ei taha, on hea küsida abi rendifirmalt,” ütleb ta. „Meie saame otsida oma ala oskustöölisi ja spetsialiste ning kuna tegutseme rahvusvaheliselt, siis töötaja saab alustada põllumajandushooaega Leedust ja liikuda töötades Soomeni välja. Kaadrivoolavust on meil vähe. Renditöötajad on väga motiveeritud töötama, neid võlub palk, mis võimaldab pärast pingelist tööaega kodus natuke vabamalt võtta. Kuna töö on hooajaline ja toimub kodust eemal, siis on nad valmis tegema pikemaid tööpäevi.”

Nuvalo Employ on töötajate rendi alal tegutsenud aastaid, viimasel ajal on järjest enam tegeletud ka põllumajandustöötajate rendiga. „Eesti tööjõuprobleemi on raske hinnata. Siin pole ühte põhjust, vaid asi saab alguse juba seadustest ja kutseharidusest, kust ei tule piisavalt noori töötajaid peale. Samas on tööjõuprobleem heaolu kasvuga kaasnev paratamatus ja näha on, et elatustaseme tõustes ei saa me hakkama ilma võõrtööjõuta. Kohalik inimene tahab läbi saada lihtsamalt ega pole nõus tegema igasugust tööd,” räägib Nuuter.