Jääräimest on saanud ajalugu

“Normaalne saak, normaalne kala,” ütles Nasva jõesadama kai ääres kala lossinud Arvi Talk. Tema taga järjekorda oodanud Veiko Tuuliku sõnul on kala küll selline väiksemat sorti, kuid esimese kala järgi ei saa veel miskit ennustada. Tuulik kinnitas, et ajaliselt on räime saabumine sama, mis eelmisel aastal. “Ega see enne tule, kui vesi 10 kraadi soe on,” nentis Tuulik. Tema sõnul on mõnedel meestel kastmõrrad juba kuu aega sees olnud, kuid saaki pole saadud. Nüüd tulid kõik väljas olnud kolm paati lastiga tagasi. Veiko Tuulik hindas oma paadis olevaks saagiks silma järgi 1,8 tonni.

“Nii väike kala,” imestas kaldal üks kalavastaline. “Kas suuremat pole?” Kai peale kogunenud mehed rääkisid vastuseks, et tavapäraselt kevadel tuleva priske räime mõõtu kalu pole enam mõnda aega näha olnud. Jäämineku järgse püügi tõttu jääräime nime kandev kala oli veel aastaid tagasi oodatud kevademärk.

Nasva mere- ja loodusemees Hillar Lipp arvas, et hea, kui praegustki räime tuleb. Jääräime võib juba ajalukku kirjutada. “Seda pole enam ammuilma,” tõdes ta. Hea, kui võrguga mõne saad, vanasti tuli rammusat kala ikka kümnete kilode kaupa. Lipp selgitas, et ega siin muud põhjust olegi kui muutunud ajad. “Mere tervis ja inimfaktor ka mängib siin rolli,” rääkis ta. “Ega midagi paremaks ju ei lähe.”

“Ma arvan, et seda vist ei tulegi enam,” mõtiskles sarnaselt eile Nasva jõesadama kai peal üks esimesi kalavastalisi Ülo Roos, kes ise pikki aastaid kalatööstustega seotud olnud. Viimastel aastatel pole jääräime tema sõnul enam liikumas olnud.

Oma esimeste hulgas kalaranda jõudmist põhjendas Roos eelmisel aastal juhtunud lustaka looga. Nimelt olla Saaremaa merekultuuri seltsil igal aastal ühine suitsuräime söömine. Tavapäraselt on kala ostetud külmhoonest. 

Eelmisel aastal oli merehõbe nii minev kaup, et juba kai pealt osteti kõik ära ja Roos jäi külmhoones tühjade pihkudega. Võttis hädapärast Pärnu meeste kala, aga see ei olnud ikka õige asi. Siis oli ta kohe rannakalureid palunud, et talle tuleval aastal esimese kala tulekust teada antaks. “Täna see kõne siis tuli,” naeris Roos, lisades, et seltsikaaslased saavad sel aastal ikka kohalikku kraami.

Kalavastalisele maksis räimekilo eile 1 euro, külmhoone ostab Veiko Tuuliku sõnul vast 25 sendiga kilost.