Politsei on kinni pidanud üle 13 500 kiiruseületaja
23. aprill 2019, 06:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal oli 26 hukkunuga liiklusõnnetuses üks põhilisi riskitegureid kiirus – selle ületamine või teeoludega mittearvestamine.
Sellega seoses rõhutavad maanteeamet ning politsei- ja piirivalveamet, et liiklus ei ole rallisõit, kus kiirust suurendades püütakse aega tagasi võita. Need mõned võidetud sekundid ei korva kunagi hävitatud või rikutud elusid. Õnnetuste tappev jõud tuleneb just sõidukiirusest.
"Piirkiiruse eiramine ei mõjuta ainult ühte ohukomponenti, vaid mõjub doominoefektina rohkematele teguritele. Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ning seetõttu ei jõua roolisolija märgata kõike eesolevat, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg," selgitas maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Sirli Tallo. "Enda arvates kiirust ainult natuke ületades seame pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejad. Liiklemine peaks lähtuma põhimõttest võtta aega, mitte elusid."
Sel aastal on politseinikud kinni pidanud üle 13 500 kiiruseületaja, lisaks on automaatsed kiiruskaamerad fikseerinud selle aasta esimese kolme kuuga ligi 21 000 kiiruseületamist.
Olukord on päris halb ka Lõuna-Eestis. Nii on politseinikud politsei- ja piirivalveameti pressieindaja Viktoria Korpani edastatud andmete järgi pidanud sel aastal Põlvamaal kinni juba 287 kiiruseületajat (mullu samal ajal 158), Võrumaal 362 (mullu 155) ja Valgamaal 474 (mullu 217).
Eelmiste aastate kogemus näitab, et suviste teeolude ja ilusate ilmadega kipuvad inimesed gaasipedaali veel agaramalt vajutama.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul juhtuvad liiklusõnnetused erinevate asjaolude kokkulangemisel. Kiirusest sõltub aga see, kui rasked on liiklusõnnetuse tagajärjed. "Kui kõik seisaks paigal, ei juhtuks ka ühtegi õnnetust. Maailm on aga mõeldud liikumiseks. Liigeldes õigel ja ohutul viisil, väheneks liikluses vigastatute ja surma saanud inimeste arv märkimisväärselt," toonitab politseikapten Sirle Loigo.
Maanteeameti liiklusohutuskampaania „Võta aega, mitte elu“ kestab 23. aprillist 20. maini. Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, kui rasked ja pöördumatud võivad olla kiiruse ületamise tagajärjed ja kuivõrd vähe me kiirust ületades tegelikult oma aega kokku hoiame. Kampaania jooksul tehakse koostööd politsei- ja piirivalveametiga.
Sel aastal on seni juhtunud Valgamaal kolm kannatanutega liiklusõnnetust, neis sai vigastada kokku neli inimest, Võrumaal on olnud kaheksa sellist liiklusõnnetust kokku üheksa kannatanuga ja Põlvamaal neli liiklusõnnetust, milles sai viga kokku viis inimest.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna liikluseksperdi Villu Vane sõnul ei toimunud möödunud aastal Valga-, Võru- ega Põlvamaal ühtegi hukkunuga liiklusõnnetust, kus üks põhilisi riskitegureid oleks olnud kiirus. Seda võib pidada ilmselt suureks õnneks.