Maamüük oli möödunud aastal kõige aktiivsem Lääne-Virumaal
23. aprill 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aasta jooksul vahetas omanikku ligi kaks protsenti Eesti haritavatest ja looduslikest rohumaadest. Enim tehinguid haritava maaga tehti Lääne-Viru maakonnas, kokku 136. Ka tehingute koguväärtus 5,9 miljonit eurot oli maakondade lõikes suurim. Lääne-Virumaal on maakondadest ka kõige rohkem haritavat maad.
Haritava maa mediaanhind oli Lääne-Virumaal kõrgeim Väike-Maarja vallas (3898 eurot hektari kohta), Eestis oli sellest suurem mediaanhind vaid kolmes vallas. Madalaim oli Lääne-Virumaal mediaanhind Haljala vallas.
Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 600 euro võrra.
Hinnale avaldavad mõju maatüki keskmine boniteet, pindala, PRIA põllumassiivide registris registreeritud maa osakaal, kaugus avalikest teedest, kaugus linnadest ning kaugus alevitest ja alevikest.