Vihje võib olla, uurimistöö peab olema

Üks levinumaid vigasid, mida väikeinvestorid teevad, on kiirustamine. Vanasõna ütleb küll, et tark ei torma, kuid päriselus seda alati järgida ei suudeta. Stsenaarium on sageli järgmine: te viibite meeldivas õhkkonnas, käes veini- või õlleklaas, tunnete end hästi ja ajate juttu vana tuttavaga. Jutt läheb investeerimisele ning teie tuttav, kuuldes teist kui väikeinvestorist, mainib mõnda uut ja huvitavat või ka juba väärikat ja tuntud firmat, kuhu teie peaksite kindlasti suure summa sisse panema. Sel firmal on kas väga lahedad tooted, nende aktsiahind viimasel ajal ainult tõuseb, neil oli just vägev reklaamikampaania või on firma omanikud-tegijad lihtsalt väga toredad inimesed, võib-olla koguni teie tuttava tuttavad. Sellises olukorras võib väikeinvestor, eriti kui ta on alles algaja, langeda oma emotsioonide kütkesse ning unustada kõik, mida ta viimasest (halvast) investeerimiskogemusest õppis.

Meie kõigi ööpäevas on vaid 24 tundi ja väikeinvestoril on tavaliselt ka palju muud teha peale oma investeeringute eest hoolitsemise. Algajal investoril ei pruugi ka veel olla oskusi korraliku uurimistöö tegemiseks, et langetada läbimõeldud otsuseid. Ning isegi kui info käes, siis mis näitajaid peaks üldse ettevõtete puhul vaatama? Näiteks Eesti väikeinvestor Elmo Somelar on nimetanud suurimaks veaks investeerimisel just otsuste langetamist kiirustades ja vähese teabe pinnalt. Seega tasub iga „kuldaväärt“ vihjet kuuldes mõelda järgmistele küsimustele ja leida neile vastused.

Alustada tuleks uurimistööst

Enne igasuguse otsuse langetamist esitage endale üks lihtne küsimus – mida te sellest ettevõttest õieti teate? Teie tuttav kokteilipeolt võis teile pakkuda kiire ülevaate, kuid kas ta ikka mainis, millega see firma üldse raha teenib? Kui olete saanud uue vihje, tehke endale esmalt põhjalikult selgeks, mis sorti tooteid ja/või teenuseid ettevõte pakub. Uurige, kas tegu on täiesti uue, alustava ettevõttega või on neil üht-teist juba ette näidata. Tehke endale selgeks, kes on firma omanikud või juhtkonna liikmed ning see, kuidas neil on varasemates ettevõtmistes läinud. Selgitage välja, kas ettevõte on hiljuti saanud mõne suure investeeringu või peaks see peatselt teoks saama. Katsuge kätte saada teid huvitava firma mõned põhinäitajad: möödunud aasta/kvartali käive, EBITDA või ärikasum, puhaskasum või -kahjum, kasum aktsia kohta (EPS), omakapitali tootlus (ROE). Uurige järele, kas firma ekspordib oma tooteid/teenuseid ja millistele turgudele. Tasub ka mõelda, kas teid huvitaval ettevõttel võib olla konkurentide ees mõni oluline eelis nagu näiteks bränd, ärimudel või patent.

Tasub veel mainida, et isegi kui leiate, et tegemist on hea ettevõttega, ei tasu kunagi panna oma mune ühte korvi ehk panustada vaid ühele võimalikule eduloole. Mõistlik on panna osa oma varadest ühele panusele, kuid kindlasti mitte kõike, sest isegi hea ja põhjaliku analüüsiga ei suuda keegi tulevikku ette näha. Hajutamise hüvede tõttu on ka indeksfondid aina populaarsemad, sest seal ei pea investorid valima „võitjaid“, vaid saavad kasu üldisest võimalikust tõusust.

Infoallikaid on palju

Kui te ei tea, kust infokogumist alustada, pakub tavaline Google’i otsing teile hulgaliselt allikaid, kust leida vajalikku infot. Kui tegu on juba börsil noteeritud ettevõttega, on firma kirjeldus, põhjalikud finantsnäitajad ja aruanded leitavad börsi kodulehelt või mõnest avalikust andmebaasist (näiteks Yahoo Finance). Eesti ettevõtete puhul aitavad teid ka inforegister ja äriregister ning majandusaasta aruanded. Kindlasti uurige põhjalikult läbi firma enda veebilehekülg ja investoritele mõeldud rubriik, kui see on olemas. Alati tasub ka vaadata, kuidas on ettevõtet kajastatud nii kodumaises kui ka välismeedias. Kui firma käekäiku on hiljuti kommenteerinud mõni majandus- või finantsanalüütik, on see potentsiaalsele investorile väga hea leid. Esmasest tutvusest ettevõttega on samm edasi juba regulaarne analüüside lugemine (Balti ettevõtete puhul on abimeheks LHV Balti analüüsid).

Terminid selgeks

Uurimistööd tehes võite sageli kohata termineid või ingliskeelseid lühendeid, mis pole teile kuigi tuttavad. Seda tuleb eriti ette siis, kui otsite infot mõne välismaise ettevõtte kohta. Selle asemel, et käega lüüa ning kõigest oma tuttava antud vihjet usaldada, kasutage ära hea võimalus enda harimiseks! Internetis on mitu head finantsterminite sõnastikku, näiteks LHV investeerimisõpik või Financial Timesi leksikon. Kui miski jääb ikka arusaamatuks või teil on keeruline lugeda finantsandmeid, otsige internetist juhiseid, nagu näiteks Nasdaqi 12 sammu. Palju abi on muidugi investeerimisalastest raamatutest ning asjatundjate loengutest, mida sageli pakutakse tasuta.

Info on edu eeldus

Tasub meeles pidada, et investeerimisotsuste langetamine on keeruline isegi professionaalide jaoks pankades ja investeerimisfondides, kes tegelevad sellega iga päev. Seda olulisem on väikeinvestori jaoks enne iga otsuse langetamist korraliku uurimistöö tegemine. Vihjed võivad teid teinekord viia huvitavate avastusteni ning väga harva võib nendega isegi vedada, kuid ettevaatlikkus on siinkohal voorus. Põhjalikku uurimistööd ei asenda miski ning peale otsusele kaasaaitamise on see ka väga väärt tegevus üldise finantskirjaoskuse arendamisel. Väikeinvestoril on alati napilt aega ja vahendeid taustauuringu tegemiseks, kuid põhjalik uurimistöö ja läbimõeldud otsused võivad saada aluseks märkimisväärsele edule.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.