Pärnu linnavalitsus paigaldas eelmisel aastal kolme kohta andurid, et koguda kergliiklejate kohta statistikat. Nüüd on need loendurid töös olnud aasta ja tulemustest saab teha esimesi järeldusi.
Aastaga on Pärnus loendatud üle 800 000 kergliikleja
/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
22. aprill 2019, 14:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlasti on paljud märganud Kesklinna silla merepoolses otsas tablood, millele on kuvatud erisugused andmed: jalgratturite arv päevas, kuupäev, õhutemperatuur ja ratturite koguarv.
Kuigi huvilised näevad tablool teavet väntajate kohta, on kogutud andmeid siiski rohkem. “Eraldi infot kogutakse jalakäijate kohta, rulluisutajad ja tõukeratturid arvestatakse jalgratturite hulka,” selgitas linnaarengu peaspetsialist Katrin Alliku.
Veel leiab sellised andurid Siimu silla juurest ning Tallinna maantee ja Lennuvälja tee ristist. Erinevus seisneb selles, et kahes viimases puuduvad tablood ja infot näeb ainult internetist.
Kõige rohkem kergliiklejaid on eelmise aasta 21. aprillist loendatud Kesklinna sillal: üle 600 000, neist rattureid on olnud üle 425 000. Siimu sillal ja Tallinna maanteel on aastaga kokku loetud kergliiklejaid vastavalt 115 000 ja 102 000. Kolm loendurit on aastaga loendanud üle 825 000 kergliikleja.
Kõige enam jalgrattureid möödus Kesklinna silla loendurist eelmise aasta 2. augustil – 4386. Peale selle 1016 jalakäijat. “Praeguse info kohaselt on tihedama liiklusega päevad seotud kindlasti üritustega, näiteks aastavahetus, Pärnu päev ja rattakruiisid,” selgitas Alliku ja lisas, et kaugeleulatuvaid järeldusi on siiski veel vara teha.
Spetsialisti sõnutsi alustati märtsis Pärnu linna asustusüksust katva liiklusloendusega ja selle tulemusi on hea kõrvutada nende andmetega.
“Plaanis on laiendada statsionaarsete loendurite hulka Pärnu linnaruumis, et teada saada kergliikluse koormus ja sellele teadmisele tuginedes planeerida kergliiklusteede võrgustikku,” selgitas Alliku ja täpsustas, et see, kuhu ja kui palju neid lisandub, peaks selguma tänavu sügiseks. Selleks ajaks on olemas ka kogu linnaruumi liiklusuuringu tulemused.