Jüriöö märgutuli seikleb ka Postiteel

Suurejoonelise ürituse käigus saadetakse Paide ordulinnuse vahitornist kell 21 märgutuli viide suunda: Tallinna, Pärnusse, Tartusse, Rakverre ja Viljandisse. Tuleketid hargnevad üle Eesti. Tartu suunal liigub märgutuli ka Põlvasse, Võrru ja Valka. Nii nagu Jüriöö ülestõusu ajal, antakse märgutuli edasi järkjärgulise tõrvikute süütamisega – kes tõrvikutuld näeb, süütab vastavalt sellele oma tõrviku ja annab süütamisest märku järgmisele teekonnal viibivale vabatahtlikule. Ühel kilomeetril peaks olema vähemalt kolm inimest.

Sedalaadi füüsilist märgutulede ketti saab Lõuna-Eestis näha siiski vaid ühes kohas: Vooreküla–Puskaru maanteel ehk Postiteel, kus süüdatakse tõrvikud Põlva- ja Võrumaal terve Postitee ulatuses. Üleriigilise ürituse ühe korraldaja SA Maaelumuuseumid direktor Merli Sild ütles, et nad annavad telefoni teel kontaktisikule kell 21 märku ning pärast inimeste kogunemist hakkab tulekett liikuma ja jõuab lõpuks välja Parksepani.

Ülejäänud kohtades süüdatakse tuled kohapeal. Kogukondi ja külasid kutsutakse kell 21 süütama jüriöö tuld oma kodutalu õuel, külaplatsil või valla keskuses. Jüripäeva pidustused toimuvad nii märgutulede alguspunktis Paides kui ka nendes Eestimaa paikades, kuhu tuli viiakse. Näiteks Põlvamaal korraldatakse järgmisel päeval jüripäeva jooks ümber Leevijõe paisjärve.

Üritusega pööratakse tähelepanu Eesti maaelule ja näidatakse, et Eestimaa küla elab. Sellel päeval, 1343. aasta jüriööl, püüdsid eestlased vabaneda võõrast võimust. Juba tol ajal oli meie esivanematel tahe olla vabad oma maal, ise oma maa peremehed. 100 aastat tagasi kutsuti kokku Asutav Kogu, üritusega austatakse ka rahvaesinduse 120 liiget, tänu kellele said paljud talupojad oma maa peremeesteks.

Üritust korraldab SA Ajakeskus Wittenstein koostöös Pärnu muuseumi, SA Eesti Maaelu Muuseumid, Viljandi muuseumi, Kaitseliidu, Jüriöö pargi ja EV100 toimkonnaga ning tuleteekonda läbivate omavalitsuste ja küladega.