Raimond Tamm: uus liinivõrk toob kaasa sagedasemad väljumised ja kiiremad ühendused (1)

Raimond Tamm
, Tartu abilinnapea, Reformierakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raimond Tamm
Raimond Tamm Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tartu uus liinivõrk pole koostatud vaid praegustele bussisõitjatele, vaid soov on bussidesse tuua ka need autodega liiklevad tartlased, kes on loobunud bussisõidust selle aegluse pärast. Mis juuli algusest muutub?

Tartu linn läheb 1. juulil üle uuele bussiliinivõrgule, mis erineb senisest nii marsruutide, liinide arvu kui ka väljumissageduse poolest. Muudatuse eesmärk on luua kasutajaile mugav ning tegelikel vajadustel põhinev bussiliinivõrk. Seda muudatust on pikalt planeeritud ja uue liinivõrgu esimene versioon jõudis tartlaste ette möödunud sügisel. Toimusid rahvarohked ja häälekad arutelud linnaosades ning uusi liine sai uurida ka kodulehel olevas kaardirakenduses.

Saime aruteludelt väga palju väärtuslikku tagasisidet – üle 1300 muudatusettepaneku. Suhtusime ettepanekutesse väga tõsiselt ning analüüsisime koostööpartneri Positium kaasabil need põhjalikult läbi. Paljud ettepanekud kordusid ja silmatorkavalt palju olid bussisõitjate mured seotud linnaosade parema ühendusega, laste koolijõudmisega ning mitmete sotsiaalselt oluliste asutuste parema ühendusega. Lisaks pidasid tartlased väga tähtsaks, et populaarne bussiliin nr 6 säiliks ja et bussid ei koonduks üksnes Võidu sillale.

Võtsime väga paljusid ettepanekuid arvesse, kuid loomulikult oli ka palju selliseid, mida ei olnud võimalik arvesse võtta, kuna meie ressurss on siiski piiratud.

Kindlasti ei olnud me valmis loobuma uue bussivõrgu põhialusest ehk liinivõrgust, kus on vähem liine ja lühemate intervallidega liikuvad pendelliinid.

Milliseid suuremaid muudatusi me tegime? Võrreldes esialgse kavaga, milles oli 11 bussiliini, on nüüd, pärast muudatusi liinivõrgus koos ööliinidega 15 bussiliini.

Vastu tulles väga paljude linlaste soovile jääb uues liinivõrgus väikeste muudatustega alles praegune bussiliin 6, mis loob ühenduse Tammelinna, Karlova, kesklinna ja Zoomeedikumiga. Sama liini bussidega saavad Variku kooli piirkonna õpilased kooli ja saavad kooli ka Waldorfgümnaasiumi õpilased.

Ükski liinivõrk ei ole kunagi kivisse raiutud. Kui tagasiside ja analüüs viitavad vajadusele liine kohendada, siis loomulikult on see võimalik.

Väga olulise teemana tuli avalikel aruteludel välja ühendus Ihastega. Selle lahendusena loodi uus bussiliin mööda Ihaste teed, mis tagab kiirema võimaluse liikuda Vana-Ihaste ja kesklinna vahel. Ennekõike Ihastes elavate kooliõpilaste vajadusi arvestades tekkis juurde liin, mis viib Annelinna ja Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi ning Kivilinna kooli juurde ja kulgeb ühtlasi ka A. Le Coqi spordihoone, Turu tänava spordihoone ja Aura veekeskuse juurde.

Eelmise aasta septembrist tutvustatud liinivõrgu kavand ei sisaldanud eraldi ööliine. Sõidu registreerimiste järgi pole ööliinidel küll sõitjaid palju, kuid kuna saime tagasisidet, et praegused ööliinid on teatud sihtrühmale väga vajalikud, näiteks väga vara hommikul tööle tõttajatele, otsustasime pärast analüüsi ööliinid senisel kujul säilitada.

Esialgse kavandi puhul kerkis esile ka ühendus Kvissentali linnaosaga. Kvissentali hakkab varem kavandatud ühe bussiliini asemel teenindama kaks liini: üks Annelinna suunas ja teine kesklinna suunas ning mõlemaga on õpilastel võimalik minna Raatuse kooli.

Avalikel aruteludel tõstatati ka probleem Võidu silla liiga suurest koormusest, kuna enamik busse oleks ületanud Emajõge selle silla kaudu. Liinivõrgu lõppversioonis hajutati busside sõitu üle jõe peamiselt Võidu ja Sõpruse silla vahel, lisaks kulgeb üks liin üle Vabadussilla ja üks bussiliin üle Ihaste silla.

Avalikel aruteludel juhiti ka tähelepanu ühendusvõimalustele paljude oluliste asutustega. Nii sõidavad uuendatud plaani järgi Maarjamõisa juurde esialgu kavandatud kahe liini asemel nelja liini bussid. Avaturu juurde läheb kolm bussiliini esialgselt kavandatud ühe liini asemel.

Ennekõike eakatele kaaslinlastele vastu tulles luuakse ka täiesti uus ringliin, mis läbib kõiki tähtsamaid huvipunkte. Ümberistumiseta on võimalik jõuda Lõunakeskusesse, Maarjamõisasse, raudteejaama, kesklinna, avaturule, haigekassasse, kutsehariduskeskuse Põllu tänava kompleksi, Anne sauna, Eedenisse, Annelinna keskusesse ning mujalegi.

Kuigi uus liinivõrk on peamiselt üles ehitatud põhimõttel, et on vähem liine, kuid sagedasemad väljumised, siis see liin erineb sellest põhimõttest. See on liin, millel sõites tuleb ehk pisut rohkem aega varuda, sest buss sõidab ringliinina läbi suure hulga olulisi asutusi.

Suure muudatusena loodi veel ühendus üle Betooni tänava raudteeülesõidukoha, nii saavad Tähtvere linnaosas elavad lapsed Veeriku kooli.

Supilinnas hakkab buss sõitma mööda Oa tänavat, mitte esialgu kavandatud Emajõe tänavat mööda.

Uues liinivõrgus on senisest tihedamad intervallid: põhiliinidel sõidavad tipptundidel bussid iga 10 kuni 20 minuti järel. Samas ei näita ühe liini busside intervallid päris täpselt seda, kui tihe bussiliiklus tegelikult on, sest paljudest peatustest kulgeb läbi mitu liini. Seetõttu võib väljumiste vahe olla mõnes kohas tipptundidel vaid mõni minut.

Liinivõrku planeerides ei ole paraku võimalik arvestada iga üksiku sõitja vajadustega, sest eelarve võimalused ja sellest tulenev kokku lepitud liinikilomeetrite hulk seavad omad piirid. Seetõttu tulebki teha kompromisse ja valikuid ning eelistada neid marsruute, kus on võimalike bussisõitjate hulk suurem. Samas tuleb loomulikult teha ka sotsiaalseid valikuid ja arvestada rohkem tundlike huvirühmadega: koolilapsed, eakad, puuetega inimesed jne. Selliseid otsuseid liinivõrgu planeerimisel ka tehti.

Kui 2011. aastal tulid Tartu linnaliinidele Sebe uued ja moodsad bussid, olid tartlased küll rõõmsad, kuid selle kõrval toodi pidevalt välja liinivõrgu hädasid: pikad ja aeglased ringliinid, kobaras sõitvad bussid, segane liinivõrk.

Märtsi lõpus esitas linnavalitsus uue liinivõrgu bussiettevõttele Go Bus, kes juuli algusest hakkab uue liinivõrgu alusel tartlasi teenindama. Loomulikult jälgime tähelepanelikult uue liinivõrgu toimimist. Ükski liinivõrk ei ole kunagi kivisse raiutud. Kui tagasiside ja analüüs viitavad vajadusele liine kohendada, siis loomulikult on see võimalik. Aprillis valmivad ka täpsed sõiduplaanid, millega kõik huvilised saavad seejärel juba aegsasti tutvuda

Uuendatud liinivõrk ei ole ainus muudatus, mis bussiliikluses juuli alguses tuleb. Uus vedaja Go Bus toob liinidele 64 uut gaasibussi. Tulevased bussid on kahte tüüpi: normaalbussid (12 m pikad, 26 istekohta, 52 seisukohta) ja liigendbussid (18 m pikad, 49 istekohta, 88 seisukohta).

Kõik bussid on varustatud konditsioneeriga, madalapõhjalised ja sõidavad keskkonnasäästliku kütusega. Oleme sihiks seadnud, et linnaliinibussides hakatakse kasutama biometaani, mida toodetakse kohalikust toorainest.

Kuigi sellest on räägitud, meenutan veel kord, miks neid muudatusi ikkagi vaja oli.

Tartu bussiliikluse ümberkorralduse vajadusest on räägitud juba aastaid. Kui 2011. aastal tulid Tartu linnaliinidele uued ja moodsad bussid, olid tartlased küll rõõmsad, kuid selle kõrval toodi pidevalt välja liinivõrgu hädasid: pikad ja aeglased ringliinid, kobaras sõitvad bussid, segane liinivõrk.

2012. aastal käisid Tartus Wuppertali ülikooli ühistranspordi ja logistikaga tegelevad teadlased, kes uurisid mitu kuud Tartu ühistranspordi teemat ja tegid ettepanekuid bussiliikluse ümberkorraldamiseks. Ka siis olid peamised soovitused vähendada liinide arvu rohkem kui poole võrra ning panna bussid lühikeste intervallidega edasi-tagasi liikuma. Sakslaste väljapakutud liinivõrgu joonis näeb üsna sarnane välja praeguse uue liinivõrguga.

Muidugi on tartlased aastate jooksul omaseks saanud liinivõrguga harjunud ja niivõrd suure muudatuse toomine inimeste igapäevaellu on keeruline. Samas ei tee me liinivõrku ainult praegustele bussisõitjatele, vaid soovime bussidesse tuua ka autodega liiklevaid tartlasi, kes on seni loobunud bussisõidust just selle aegluse tõttu. Lisaks peame arvestama muutuva linnaga: uute elurajoonide, uute tõmbekeskuste, muutunud koolivõrguga.

Tartu on seadnud eesmärgiks, et jalgsikäimise, rattasõidu ning ühistranspordi osakaal tartlaste igapäevastes liikumistes kasvaks järjepidevalt. Loodan siiralt, et uued bussid ja uus liinivõrk ning peatselt käivituv rattaringlus aitavad meil jõudsalt liikuda soovitud suunas. Tänu sellele me säästame väärtuslikku looduskeskkonda ning võimaldame ka enda järeltulevatel põlvedel elada rohelises, puhtas ja ohutus linna.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles