Mida teame Põhja-Korea uute relvakatsetuste kohta?

KCNA ei andnud täpsemat kirjeldust selle kohta, mida endast uus relv kujutas, samuti ei märgitud, kas tegu oli raketi või muud tüüpi relvaga. Sõna «taktikaline» vihjab aga lühimaarelvale.

Uudisteagentuuri teatest selgub, et kolmapäeval katsetatud raketil on eripärased lennuomadused ja see kannab võimsat lõhkepead. Uudisteagentuur lisas, et katsetusel kasutati erinevate sihtmärkide vastu erinevaid režiime ning kogu ettevõtmist olla juhtinud Kim Jong-un.

Kimi sõnul on relva väljatöötamine väga kaaluka tähtsusega Rahvaarmee lahinguvõime tõstmisel.

Ka eelmise aasta novembris ilmus teateid, et Kim oli viibinud uut tüüpi taktikalise relva katsetuse juures. Riigimeedia sõnul suudab relv kaitsta Põhja-Koread nagu terasmüür.

Kim ülistas ka Põhja-Korea sõjatööstuse teadlasi, öeldes, et ühegi relva arendamine ei ole võimatu, kui see endale eesmärgiks võtta.

Relvakatsetuse raporti sõnul on Kim seadnud eesmärgiks jätkata laskevarustuse tootmisega ja viia riigikaitse ja tehnoloogia vastavusse kõige kaasaegsemate arengutega, vahendab Rodong Sinmun.

Mida ütlevad eksperdid?

Eksperdid märgivad, et kolmapäeval katsetatud relva puhul võis olla tegu ükskõik millega alates tankitõrjerelvast kuni lühimaaraketini.

Üha Lõuna-Korea analüütiku hinnangul võis tõenäoliselt olla tegu uut tüüpi tiibraketiga. Vihje selle kohta annab ühe Põhja-Korea raketiarendusega seotud ametniku Pak Jong-choni mainimine testi raportis.

Souli analüütik lisas, et pole kindel, kas selle nädala katsetus tehti sama relva täiustatud versiooniga, mida Kim eelmise aasta novembris testis, või oli tegu mingit uut tüüpi süsteemiga, vahendab Military Times.

Relvakatsetuste monitooringuga kursis olev USA ametnik märkis, et Ühendriikide strateegiline väejuhatus ei registreerinud kolmapäeval mineid relvakatsetusi. See välistab võimaluse, et katsetati kõrgele atmosfääri tõusvat relva, näiteks ballistilist raketti, millega oleks võimalik rünnata Ameerika Ühendriike.

«Taktikalised relvad on Lõuna-Korea, mitte USA ründamiseks,» lausus Park Hwee-rhak, Souli Kookmini ülikooli politoloog ja endine Lõuna-Korea sõjaväe kolonel väljaandele NPR.

Park lisas, et Põhja-Korea ei suhtu praegusel pingelisel ajal relvakatsetustesse kergekäeliselt ning nende eesmärk on katsetada midagi, mis sisaldaks uut tehnoloogiat ja kujutaks endas otsest ohtu, et võidelda nii välja parem positsioon läbirääkimiste laua taga.

Mõned analüütikud ennustavad, et Põhja-Korea võib korraldada edaspidi madalama taseme provokatsioone, näiteks suurtüki- või lühimaarakettide katsetusi, et vaadata, kuidas sellele mujal maailmas tuumakõneluste valguses reageeritakse.

Keelust üle ei astutud

Ballistiliste rakettide katsetused on Põhja-Koreale keelatud ning sellest üleastumine seaks ohtu diplomaatilised kõnelused USA ja Lõuna-Koreaga, mille eesmärgiks on Põhja tuumarelvitustamine sanktsioonide kaotamise vastu.

Pyongyang ei ole katsetanud strateegilist relvastust nagu tuumalõhkepea või pikamaaraketid alates 2017. aasta lõpust.

Selle aasta veebruaris Hanois peetud Kimi ja USA presidendi Donald Trumpi tippkohtumine lõppes aga ootamatult kokkuleppeid saavutamata. Mõned Souli analüütikud arvavad, et Pyongyang pöördub nüüd tagasi hirmutamistaktika juurde, et sundida Washingtoni loobuma oma rangest joonest läbirääkimistel.

Eelmisel nädalal pidas Kim kõne parlamendi ees, kus andis USA-le aasta lõpuni aega, et pakkuda välja uued tingimused Korea poolsaare tuumarelvitustamiseks. Samas väljendas ta pessimismi selle osas, et Trump suudaks lagedale tulla parema kokkuleppega kui see, mille ta Hanois esitas.

Kim rõhutas kõnes, et riik peaks muutma oma majanduse rahvusvaheliste sanktsioonide valguses isemajandavaks.

Analüütikute sõnul on Põhja-Korea väited isemajandamisest naeruväärsed, sest riik on majanduslike sanktsioonide all kokku varisemas.

Tegevus tuumarajatise juures

Väidetavalt pakkus Kim kohtumisel Trumpiga riigi peamise Yongbyoni tuumakompleksi sulgemist vastutasuks põhiliste ÜRO sanktsioonide kaotamisele. Trump keeldus pakkumisest ja lahkus tippkohtumiselt enne selle ettenähtud lõppu.

Vahetult pärast kohtumist tehtud satelliitfotod näitavad, et Yongbyoni rajatist on asutud taastama. Kuu ajaga on Yongbyoni kompleks suudetud saada töökorda ning eelmise nädala satelliitpiltidelt selgub, et rajatises on alanud ergastatud tegevus.

Rajatist võidakse kasutada radioaktiivse materjali töötlemiseks lõhkepeades kasutamiseks, teatas Ühendriikide Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus.

Põhja-Korea meedia sõnul juhtis Kim kolmapäeval ka õhujõudude ja õhutõrjeüksuste õppust, mille eesmärk on Pyongyangi rünnaku eest kaitsta.

Ametnikud asja ei kommenteeri

Valge Maja on öelnud, et on nii relvakatsetusest kui õppustest teadlik, kuid ei soovi asja kommenteerida. Ka Lõuna-Korea presidendikabinet teatas, et ei anna kommentaare.

Teisipäeval teatas Pyongyang, et ei soovi enam USA välisministri Mike Pompeo osalemist tuumakõneluste juures, öeldes, et nad eelistavad kedagi, kes oleks ettevaatlikum ja suhtlemisel küpsem.

Tuleval nädalal peaks Kim kohtuma Vladivostokis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Venemaa on kutsunud ÜRO-d üles Põhjale kehtestatud sanktsioone leevendama