Iisraeli president Reuven Rivlin tegi eile peaminister Benjamin Netanyahule ametlikult ülesandeks asuda moodustama uut valitsust, andes talle sellega võimaluse saada riigi kauaaegseimaks valitsusjuhiks.
Netanyahust võib saada Iisraeli ajaloo kauaaegseim peaminister
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iisraelis toimusid 9. aprillil parlamendivalimised, kus enim toetust kogusid Netanyahu parempoolne Likud ja sellega liidus olevad erakonnad.
Telepildis edastatud tseremoonial ütles Rivlin Netanyahule, et pärast konsultatsioone kõikide 120-liikmelisse parlamenti valitud parteidega, soovitas teda valitsust moodustama 65 seadusandjat.
Reuvlen pidas esmaspäeval ja teisipäeval kõnelusi kõigi erakondade delegatsioonidega.
Vaid 45 rahvaasemikku toetas peaministri peamisi rivaale Sinivalgest liidust, mida juhib endine relvajõudude ülem Benny Gantz.
Parlamenti pääsenud araabia parteide kümme liiget ei soovitanud kedagi.
«See on viies kord, kui ma asun täitma ülesannet panna kokku Iisraeli valitsus,» lausus Netanyahu tseremoonial. «Demokraatias ei ole suuremat privileegi.»
Reuvlin viitas oma kõnes valimiskampaaniale, mis nii kandidaatide kui kommentaatorite hinnangul oli äärmiselt brutaalne.
«Öeldi asju, mida kumbki pool poleks pidanud ütlema,» märkis president.
Netanyahu omalt poolt lubas teenida kõiki iisraellasi, nii oponente kui toetajaid.
«Ma olen hästi teadlik minu õlgadele pandud vastutuse suurusest,» märkis ta.
Nüüd on tal valitsuse moodustamiseks aega 28 päeva, mida on võimalik pikendada veel kahe nädala võrra.
9. aprilli valimised andsid Netanyahule võimaluse saada aasta lõpus Iisraeli kõige kauem ametis olnud peaministriks, möödudes riigi asutajast David Ben-Gurionist.
Ent ülesanne pole lihtne. 69-aastase poliitiku esmaseks ülesandeks saab olema lepitada oma tõenäoliste koalitsioonipartnerite vastukäivaid soove.
Teiste seas peaksid Netanyahu valitsusse kuuluma nii ultraortodokssed juudiparteid kui ka ka endise kaitseministri Avigdor Liebermani ilmalik Yisrael Beitenu.
Netanyahu lahkuvat kabinetti on peetud Iisraeli ajaloo üheks kõige parempoolsemaks ning järgmisest on oodata samasugust, ehk isegi veel parempoolsemat.
Lieberman seadis üheks koalitsiooniga ühinemise tingimuseks nõudmise muuta seadust nõnda, et ultraortodoksseid juute värvataks sõjaväkke nagu kõiki teisi kodanikke.
Ususeminarides õppivad ultraortodokssed juudid on praegu sõjaväekohustusest vabastatud ning paljudele iisraellastele näib see ebaõiglane.
Senised katsed seadust muuta on põrganud tugevale vastuseisule ultraortodokssete parteide poolt, kellel on ametisseastuvas parlamendis 16 kohta.
Iisraeli umbes üheksast miljonist elanikust on ultraortodoksseid juute kümme protsenti.
Seadust ümbritsev probleemidering oli üks erakorralise valimiste korraldamise põhjusi.
Lieberman astus novembris kaitseministri kohalt tagasi ja põhjendas seda väitega, et Netanyahu kohtleb liiga leebelt Gaza sektorit kontrollivat palestiina äärmusrühmitust Hamas.