Meeldetuletus pika nädalavahetuse eel: kulupõletamine on keelatud

Sel aastal on Lääne regioonis olnud  kokku juba üle 70 maastikupõlengu ning vormistatud on 11 väärteootsust. Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhi Indrek Laanepõllu sõnul on kõige suurem põhjus, miks tulekahjude arv on suur, lõkkekoha halb ettevalmistamine. Pea igal tulekahjul, mida päästjad kustutamas käivad on lõke asunud keset vana kuluheinapõldu või kraavikaldal. „Praeguse kuiva maastiku juures ei saa põletada lehti ja oksi, mida on kogutud suurde, heinapõllul asuvasse hunnikusse. Sellistel puhkudel on pea sajaprotsendiliselt tulemuseks ulatuslik kulupõleng. Head inimesed, jätke sellised lõkked süütamata,“ ütles Laanepõld. Samuti ei oska inimesed hinnata tule leviku jõudu - ei osata oodata, et sädemed lendavad kaugele. Tihti puuduvad lõkke juures esmased kustutusvahendid või jäetakse tuli hoopis järelevalveta lootes, et midagi ei juhtu. Aga juhtub küll. Kui kulutuli levima hakkab, ei ole enam aega veeämbri järele joosta. Soodsatel tingimustel levib kulutuli nii kiiresti, et inimene ei jõua sellega sammu pidada.

Veel üks põhjus kulutule levimisele on enda võimete üle hindamine, seda eriti vanemaealiste inimeste puhul. Unustatakse ära, et ei olda enam nii kiired liikuma ja põlengu kustutamisega ei tulda toime. Kahjuks on selles kontekstis tänavusel kevadel Eestis hukkunud üks inimene. Ohutusjärelevalve büroo juht paneb südamele lastele ja lastelastele: „Kui teie vanaema või vanaisa elab maal ja kevadtöödel on tavaks teha lõket, palun võtke telefon ja helistage neile. Tavapärase jutu juurde tuletage neile meelde ka tuleohutust.“  Maastikupõleng levib kiiresti suureks, hukkuvad loomad ja hävib loodus. Enne tule läitmist tuleb hinnata tuule kiirust ja suunda, kas lõkke aseme ümbruses on tule levik takistatud ja kas on olemas esmased kustutusvahendid.