Külastusrekordi teinud Aura veekeskus teenis väikese kasumi

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aura veekeskus valmis 2001. aastal.
Aura veekeskus valmis 2001. aastal. Foto: Kristjan Teedema

Tartu linnale kuuluv Aura veekeskus teenis eelmisel aastal 130 000 eurot kasumit, müügitulu oli üle 1,7 miljoni euro.

Linnapea Urmas Klaas ütles, et linn omanikuna on rahul, et veekeskus on tihedas konkurentsis hästi toime tulnud, suurenenud on ujumise populaarsus ja turiste jagub kõigile veekeskustele.

Ebaühtlane koormus

Läinud aastast pärineb ka veekeskuse uus külastusrekord 378 019 inimest aastas, mis teeb keskmiselt 1135 inimest päevas. See on aga ka koht, kust king pigistab. 66 protsenti veekeskusesse tulijast läheb ujulasse, trenni või suplema.

Veekeskuse juhataja Kairit Matto nentis, et kui veekeskuse kohta on kurtmist, siis ikka ruumipuuduse pärast tippaegadel. Tema sõnul oleks veepargi ja terviseklubi poolel tööpäevadel kasvuruumi veel küllaga. Ka suures basseinis oleks tööpäevade lõunati ja nädalavahetuse hommikupoolikuti ruumi küll.

Paindlikuma ajakasutusega kliente üritab veekeskus suunata ka hindade abil: näiteks täiskasvanu ujulapilet maksab päeval 4.50 eurot, õhtuti aga seitse.

Lähema kümne aasta jooksul linna rahakott uut ujulat ehitada ei võimalda, kuid koostöös erasektoriga võiks see olla saavutatav eesmärk.

Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et linnale kui omanikule on tähtis, et Aura on ise võimeline investeerima remonti ja arendustesse. «See ei käi nii, et igaks arenduseks peab linn raha juurde panema. Kogu tehnosüsteemide ümberehitus on näidanud Aura võimalusi,» lausus Tamm.

Mullu investeeris keskus põhivarasse kokku 141 000 eurot ja tegi hooldusremonti üle 61 700 euro eest.

Ka sellel aastal on veekeskusel kavas mitmeid töid. Matto tõi esile, et kliendid kindlasti märkavad veepargi kohviku uut mööblit, vähem paistab ehk silma basseiniruumi alumiiniumist ripplagede või liutorude vananenud osade väljavahetamine.

2001. aastal valminud veekeskus vajab pidevat hoolt. Lähema viie aasta vaates võib päevakorrale tulla ka veekeskuse katuse ja fassaadi remont.

Kuigi aastaid on jutuks olnud, et Aura vajaks laiendust ja ruumi on mõne rajaga lisabasseini ehituseks, ei ole see praegu päevakohane.

Vaja on uut ujulat

«Linn on näinud, et pigem on ujulaid juurde vaja, just Annelinna on vaja uut ujulat,» sõnas Tamm. Linn korraldas ka hoonestusõiguse konkursi Ihaste tee äärde ujula rajamiseks, kuid pakkumisi ei tulnud.

Reaalsus on aga, nagu linnavalitsuse liikmed möönsid, et lähema kümne aasta jooksul linna rahakott uut ujulat ehitada ei võimalda, kuid koostöös erasektoriga võiks see olla saavutatav eesmärk.

Aura keskuses on 25 x 50 meetri suurune spordibassein ja 8 x 25-meetrine õppebassein, veepark lõbustusatraktsioonidega ning terviseklubi saunadega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles