Küpses eas mees leidis endale elukaaslase ja elas temaga kümmekond aastat majas, mis oli ta naise maja. Juhtus see, milleks keegi kunagi valmis ei ole. Elukaaslane suri ja mees jäi üksi. Testamendi järgi on naise vara pärija hoopis üks teine, põlvkonna jagu noorem mees, kes vanapaari aastate jooksul aitamas käis. Oma elukaaslast ei unustanud see naine siiski ära, ta tahe oli, et mees võib ta majas elada rahulikult kuni elupäevade lõpuni. Aga hea soov lagunes koost.

Kui pärandamist tõestavas dokumendis seisab lause, mis ütleb, et kellelegi jääb õigus elada majas kuni surmani, siis võib sest õigusest saada kergesti rist ja viletsus.

Kommentaarid
Copy