Allkirjastatud töölepingut messilt ei saanud, küll aga palju kontakte
17. aprill 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/16/11955435t1had2d.jpg)
Tahaksin kolmetonnist palka. Haridustase: alustamata gümnaasium. Keeleoskus: eesti. Töökogemus: küll ma tööl õpin.
Küllap on sellise sooviga kokku puutunud nii mõnigi tööandja. Kas on mingigi võimalus, et nii saab? Mõningase vastuse andis eile üle Eesti toimunud töö- ja karjäärimess “Meie inimesed – meie võimalused 6.0”. Rakvere spordihalli tuli tööd pakkuma näiteks 31 ettevõtet-asutust.
Eesti Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kristi Moldau märkis, et isegi eelnevalt nimetatud sooviga tasub vähemalt karjäärinõustaja juurest läbi astuda. “Kuna aga teie soov on suhteliselt ambitsioonikas, tulge meie kontorisse ja varuge tund-poolteist aega. Nõustaja abiga saate oma tegelikud võimalused üsna täpselt selgeks,” lisas ta.
“Nii ei saa öelda, et mõni inimene läheb uksest välja, uus tööleping taskus, aga kindlasti luuakse siin palju kontakte,” jätkus Kristi Moldau jutt juba tõsisemal toonil. “Tööandja ei saa oma tööpakkumises kõike kirjeldada. Tööotsija ei saa CV-sse absoluutselt kõike kirja panna. Siin kohtutakse aga silmast silma ja väga sageli lõpeb see töösuhte sõlmimisega.”
Atraktiivse väljapanekuga oli esindatud Viru vangla. Asutuse asedirektor Anu Möldri lausus, et tööotsijaid on nende leti eest läbi astunud juba õige mitu. “Kõige rohkem tuntakse huvi valvuriameti vastu,” ütles Möldri. “Tundub, et see on üsna atraktiivne. Võtame sellele tööle eriettevalmistuseta inimesi, koolitused algavad paralleelselt tööga. Valvuriamet on ka üsna tulus – kuni 1600 eurot kuus. Tegelikult oleme nagu riik riigis, me vajame tööle paljude ametialade esindajaid: kriminaalhooldajaid, sotsiaaltöötajaid, psühholooge ja nii edasi.”
Paljude tööpakkujate infolett oli varustatud sinise kettaga. See tähendas, et tööd on pakkuda ka vähenenud töövõimega inimestele.