Statistika ei valeta: Pärnu on Eestis kõige inimtühjem linn (1)
/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
16. aprill 2019, 11:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti analüütikud kirjutavad oma blogis, et asustamata maa protsendi järgi piirkondi vaadeldes leidub vähim tühja maad Kihnus ja suurima asustamata pindalaga linn on Pärnu.
Statistikaameti analüütikud Mihkel Servinski ja Helerin Äär kirjutavad, et defineerides asustamata maaks piirkonna, kus ruutkilomeetril ei ela ühtegi inimest, saab tulemuseks, et 52 protsenti Eesti territooriumist on asustamata.
“Rahvastiku paiknemise iseloomustamiseks kasutatakse sagedamini asustustiheduse näitajat: elanike arvu ruutkilomeetril. Miks siis nüüd uus näitaja? Sest asustamata maa osatähtsus annab võimaluse vaadelda piirkondi teise nurga alt,” seletasid spetsialistid.
Võttes näiteks mõttelised kaks omavalitsusüksust pindalaga 1000 ruutkilomeetrit, milles mõlemas elab 10 000 elanikku ja mille rahvastikutihedus on seega kümme inimest ruutkilomeetril, tundub tegemist olevat ühesuguste omavalitsustega.
Kui aga kujutada ette, et ühes omavalitsuses elavad kõik 10 000 ühel ruutkilomeetril ja teises elab igal 1000 ruudul kümme inimest, on üsna selge, et need kaks mõttelist omavalitsusüksust, mis on võrdsed nii pindalalt, elanike arvult kui rahvastikutiheduselt, pole võrdsed rahvastiku paiknemise poolest.
Eesti maismaa pindala on 43 465 ruutkilomeetrit, millest asustamata on 22 593. Enim leidub asustamata maad Saaremaa (1519 km²), Alutaguse (1143 km²) ja Lääne-Nigula vallas (947 km²). Vähim aga saarvallas Kihnus, kus tühi on vaid 3,5 ruutkilomeetrit. Linnadest on asustamata maa pindala suurim Pärnus (487 km²). Tühja maad pole üldse Rakveres ega Võrus.
Asustamata on Eestist 52 protsenti.
Eesti kaardil joonistuvad selgesti välja suuremad piirkonnad, kus asustamata maad on märgatavalt vähem kui mujal: Tallinn ja selle ümbruse omavalitsused ja kolmnurk Tartu–Viljandi–Võru.
“Asustamata maa osatähtsus on suurem ussikujulisel alal, mille moodustavad Lääne-Nigula, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Türi, Põhja-Sakala ja Saarde vald ning Ida- ja Lääne-Virumaa. Samuti Kuusalu vald,” avaldasid spetsialistid.
Kuid kas hüpoteetilist olukorda, kus kaks esmapilgul ühesugust omavalitsust suuresti erinevad, tuleb Eestis reaalselt ette?
“Nii kontrastset näidet omavalitsusüksused ei paku, aga olukordi, kus sama asustustihedusega omavalitsusüksused rahvastiku paiknemiselt tunduvalt erinevad, esineb küll. Näiteks on asustustihedus Kanepi ja Kuusalu vallas võrdne, aga asustamata maa osatähtsus vastavalt 27 ja 59,6 protsenti,” tõdesid analüütikud.