Eestil on juba 35 000 e-residenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestil on tänase seisuga juba ligi 35 000 kehtivat digitaalset isikutunnist omavat e-residenti.
Politsei- ja piirivalveameti andmeil oli omas 9. aprilli seisuga kehtivate sertifikaatidega e-residendi digitaalseid isikutunnistusi 34 472 välismaalast ning nende arv kasvab mõnekümne võrra igal nädalal.
Välismaalastele väidab EAS oma välismaalastele suunatud turundusmaterjalides e-residentide arvuks küll 52 000, kuid selles numbris sisalduvad ka need, kellel e-residentsus on aja jooksul tühistatud kas aegumise tõttu või muudel põhjustel. Sellised e-residendid ei saa enam oma staatust kasutada põhiliseks – Eestis pakutavatesse e-teenustesse sisenemiseks. EAS leiab nimelt, et e-residentsus on isiku staatus, millel pole mingit seost tema digitaalse isikutunnistuse sertifikaadi kehtivusega.
Maksu- ja tolliameti statistika kohaselt on e-residendid asutanud Eestis 7889 äriühingut. Ettevõtteid, mille juhatuse liikmeks on vaid e-residendid, on veelgi enam ja see number on 9227 - siin sees on ka varem loodud äriühingud. Käibemaksukohustuslaseks on loodud ettevõtetest registreerinud end 2718.
E-residentide loodud ettevõtted on tasunud Eesti riigieelarvesse otseseid makse - sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu, kogumispensioni makset, palgalt kinnipeetud tulumaksu ja juriidilise isiku tulumaksu - alates 2015. aastast kuni tänaseni 14 miljonit eurot.
E-residentide poolt loodud ettevõtetes töötab kokku 1309 töötajat.
Perioodil jaanuar 2015 kuni veebruar 2019 on 1353 e-residendile tehtud väljamaksete pealt tasutud tööjõumakse 13,5 miljonit eurot pärast nende e-residendiks saamist.
Kõige enam e-residente pärineb Soomest, Venemaalt ja Ukrainast. Kõige enam ettevõtteid on Eestis loonud ukrainlastest e-residendid.