Assange'i isa nõuab Austraalialt poja kodumaale toomist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
WikiLeaksi asutaja Julian Assange politseibussis pärast seda, kui Briti politsei ta Londonis 11. aprillil vahi alla võttis.
WikiLeaksi asutaja Julian Assange politseibussis pärast seda, kui Briti politsei ta Londonis 11. aprillil vahi alla võttis. Foto: HENRY NICHOLLS / REUTERS / SCANPIX

WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i isa nõudis täna, et Austraalia võimud tema poja kodumaale tooksid ja ütles, et teda vapustas poja seisund Londonis vahistamise ajal.

Assange'i isa John Shipton, kes oli Wikileaksi Partei sekretär, kui tema poeg 2013. aasta valimistel Austraalia senatisse kandideeris, käis teadaolevalt igal aastal jõulude ajal Londonis Ecuadori saatkonnas pojal külas.

Assange redutas saatkonnahoones alates 2012. aastast.

Välisministeerium ja peaminister peaksid midagi ette võtma, ütles Shipton Melbourne'i ajalehele  Sunday Herald Sun.

«Seda on võimalik lahendada lihtsal ja kõiki rahuldaval viisil. Juliani Austraaliale väljaandmisest on olnud juttu ühe senaatori ja DFAT-i (välisministeeriumi) kõrge ametnikuga,» lisas ta.

Shipton ütles, et teda vapustas poja seisund, kui ta Ecuadori Londoni saatkonnas vahistati.

«Ma nägin teda, see, kuidas nad, võmmid, teda trepist alla trisid, ta ei näinud hea välja. Mina olen 74 ja näen parem välja kui tema ja ta on 47. See oli tõeline šokk.»

«Ta on elanud kuude kaupa nagu range režiimiga vang, ta ei saa isegi tualetti minna. Igal pool olid kaamerad, mis teda jälgisid,» kurtis isa.

Austraalia peaminister Scott Morrison ütles reedel, et Assange'il ei ole oodata Canberralt mingit erikohtlemist.

Briti võimud vahistasid Assange´i neljapäeval pärast seda, kui Ecuador oli tühistanud talle antud asüüli.

Assange vahistati nii Suurbritannia kautsjonitingimuste rikkumise eest kui USA väljaandmistaotluse alusel. USA süüdistab teda salajaste sõjaliste dokumentide ja diplomaatiliste kirjavahetuse avaldamises.

Assange palus saatkonnast varjupaika, et vältida väljaandmist Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises. Kui Rootsi 2017. aastal süüdistusest loobus, ei saanud ta ikka välja tulla, sest Briti võimud tahtsid vahistada teda kautsjonireeglite rikkumise eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles