Algas Eesti esimene pokurahva loendus

Järva Teataja
Copy
Pokud.
Pokud. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Sel nädalal algas suur kevadine pokurahva loendus, mis kestab kuni 17. maini. Tegemist on üle-eestilise aktsiooniga, mis on osa armastatud kunstniku ja kirjaniku Edgar Valteri 90. juubeliaasta tähistamisest.

Pokud on Edgar Valteri poolt nelja erinevasse raamatusse jäädvustatud tegelased. Inspiratsiooni pokude märkamiseks ja äratundmiseks leidis Valter loodusest endast – tähelepanelik silm leidis ümbritsevas maailmas üles ka varjatud ilu ning olendid. Pokud on meie looduses levinud märgalade püsielanikud ehk tarnamättad.

Lõuna-Eestis asuva Pokumaa juht Nele Hendrikson rääkis, et Valteri soov oli läbi oma loomingu lähendada inimesi loodusega ning panna neid märkama elu ja karaktereid, kellest muidu ignorantselt mööda jalutaksime. «Pokud on sellest parim näide – Edgar võttis meie jaoks niivõrd tuttavad märgalade rohumättad ja muutis nad elavateks tegelasteks, kes igapäevaselt kuskil toimetavad ja oma elu elavad,» sõnas ta.

Samal eesmärgil otsustas Pokumaa Edgar Valteri juubelit tähistada esimese üle-eestilise pokude rahvaloendusega.

Loendajate tegutsemise muudab lihtsamaks see, et pokud pole just eriti suured reisisellid. Pigem eelistavad oma päevakesi koduses lodus veeta ja vaikselt varbaid leotada.

Pokurahva loenduse ettevalmistamisel on olnud Pokumaa partneriks Regio, kelle abiga loodud kaardirakendus võimaldab huvilistel looduses käies kaardile märkida uhkemad pokude asualad. Kaardirakenduse loomusel panid õla alla ka ELF ja Eesti Pärandkoosluste Ühing.

Kaardistamiseks tuleb alustada lehelt www.pokumaa.ee/pokuloendus ning juhiseid jälgides pokud kaardile kanda, sh üles laadida 1-3 fotot. Parimate fotode autoreid ootavad üllatusauhinnad.

Pokude asualade kaardistamine ei ole vaid niisama tore võimalus looduses aega veeta. «Kooli- ja lasteaiaõpetajatele avab see võimaluse lastega õuesõppe vormis loodusloo tunde läbi viia. Õppimine läbi mängu ja aktiivse tegevuse töötab alati, lisaks pakume ka abimaterjale,» selgitab pokuloenduse praktilist poolt Pokumaa perenaine Nele Hendrikson. 

«Loendajate tegutsemise muudab lihtsamaks see, et pokud pole just eriti suured reisisellid,» tunnistab Hendrikson. «Pigem eelistavad oma päevakesi koduses lodus veeta ja vaikselt varbaid leotada. Samas on nad siiski väga uudishimulikud ja tahavad teada, et paljud neid siis tegelikult Eestimaa eri nurkades leidub. Oleks ju tore, kui pokurahvas lõpuks ometi teada saaks, kui arvukalt nende suguseltsi mööda Eestit laiali on!»

Edgar Valter on kujundanud oma käega mitmete generatsioonide lapsepõlve, andes kuju ja näo sellistele legendaarsetele tegelastele nagu Sipsik, Naksitrallid, Suur Maalritöö, Krõll, Nublu jpt.

Kirglik loodusesõber oleks käesoleval aastal saanud 90 aastaseks. Kahjuks lahkus Valter juba aastal 2006, jättes endast maha tohutu kunstilise pärandi maalide, rohkearvuliste karikatuuride ning ennekõike illustreeritud ja ka ise kirjutatud lasteraamatute näol.

Fakte pokudest

  • Pokudel on oma teadusharu: tarnu uurib karikoloogia.
  • Üks korralik poku ehk tarnamätas võib olla isegi kuni 80–90 aastat vana.
  • Tarnaliikide arvuks maailmas on pakutud 1100–2000. Eestis on tarnaliike loendatud 77.
  • Tarnad on kosmopoliidid – neid leidub üle kogu maakera. Kõige rohkem on neid parasvöötmes.
  • Tarnu leidub kõikjal igijääga katmata aladel välja arvatud Amazonase suudmest kagusse jääv ala, Araabia poolsaar, Thari kõrb ja põhiosa Aafrikast.
  • Enamik tarnu kasvab märgaladel, eriti paduratel, soodes ja rabades, tiikide ja vooluvee-kogude kallastel ning isegi kraavides, kus nad sageli moodustavad taimestiku põhiosa.
  • Ehkki tarnad armastavad vett, taluvad nad hästi kuivust, mistõttu neidkasutatakse aasadel ja muru asemel seal, kus ei taheta kulutada vett kastmise peale.
  • Paljud tarnade ilutaimena kasvatatavad sordid on aretatud Jaapanis.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles