Järgmisel nädalal on ülestõusmispühad. Küsisime saarlastel, kuidas nemad neid tähistavad.
KÜSITLUS: Kuidas teie ülestõusmispühi tähistate?
13. aprill 2019, 00:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õie Toomse Lahetaguse külast: Värvime mune. Kõigepealt paneme sibulakoored riidelappide peale. Teinekord lisame ka mõned tanguterad. Sätime sibulakoored munade ümber, mähime lapid kinni ja paneme munad keema. Riidesse mässitud mune tuleb keeta ikka kauem, vähemalt kümme minutit.
Andrus Toomse Lahetaguse külast: Niimoodi klassikaliselt, sibulakoortega värvides saab erinevad toonid. Valge koorega munad on pruunidest paremad – värvid jäävad ergemad. Keedame nii palju, et saaks ka külakostiks viia.
Villu Lüüding Kipi külast: Värvime munad ära – põhiliselt ikka sibulakoortega. Talv läbi on neid sibulakoori korjatud. Nüüdsel ajal on ju ka punaseid sibulaid – sealt saab uhkeid koori. Kui kiviaia pealt võetud sammalt ka juurde panna, jäävad väga uhked värvid. Pärast koksime neid mune lastelastega – mis seal rohkem ikka tähistada.
Eva Juursoo Kuressaarest: Meie jaoks tähendavad need päevad eelkõige vaba aega, mida perega koos veeta. Värvime koos tütrega mune – sibulakoorte ja munavärvidega.
Kuna me nii palju mune ei söö, värvime ainult mõned. Pühade ajal on meil laud kaetud ja sätitud tavalisest natuke pidulikumalt. Kaunistuseks kasutame kollaseid tibusid ja sulgi. Varem olen tuppa toonud ka pajuoksi.
Geili Tuuling Muratsist: Meie tähistame pühi maal vanaema juures mune värvides. Kolm karbtäit värvime kindlasti – siis on, mida jagada. Värvime alati sibulakoortega. Muna mässime sibulakoortesse, siis paneme selle vana suka sisse, tõmbame niidiga tugevasti ümbert kinni ja siis keema. Alati on põnev, missugune on tulemus ja mis kujundeid koortelt leiad. Kunagi oleme ka viljateradest orast kasvatanud ja selle munadepüha teemal kaunistanud.
