Kaitsepolitsei: paljud välistudengid kaovad Eestist ELi avarustesse enne õpingute alustamist (15)

Andres Einmann
Copy
Foto: Z Jan / PantherMedia / Scanpix

Kaitsepolitsei andmetel kasutavad paljud välistudengid oma üliõpilase staatust vaid selleks, et pääseda Schengeni viisaruumi ning nad kaovad Eestist teistesse Euroopa Liidu riikidesse veel enne õpingute alustamist.

Aasta-aastalt on suurenemas õpingute eesmärgil väljastatavate viisade arv, mis moodustab koguhulgast ligi kolmandiku. Igal aastal püüdleb väljastpoolt Euroopa Liitu Eesti ülikoolidesse õppima järjest enam tudengikandidaate. Õpirände kuritarvitamise oht ja tegelikud probleemid, mis on tekkinud, on väga suured, märgib kaitsepolitsei täna avalikustatud aastaraamatus.

Enamik välistudengitest kasutab viisat eesmärgipäraselt, ent siiski paljud kolmandate riikide kodanikud kasutavad üliõpilase staatust peamiselt Schengeni alale pääsemiseks ja kaovad ELi avarusse juba enne õpingute alustamist. Sotsiaalmeedias on lausa loodud vastavad grupid näilise eesmärgiga pelgalt vahendada informatsiooni õppimisvõimalustest Eestis. Gruppides selgitatakse võimalikele tudengitele nende emakeeles samm-sammult, mida teha selleks, et Eestisse pääseda ja potentsiaalselt siit edasi teistesse Schengeni riikidesse liikuda.

Kaitsepolitsei nentis, et Eesti riigile on sisserändajatena strateegiliselt olulised tippspetsialistid, teadlased, IKT asjatundjad ja suurinvestorid. Neis valdkondades on riik teinud sisserände soodustamiseks palju. Samas võetakse kolmandatest riikidest vastu suur hulk töötajaid ja üliõpilasi erialadele, mis eeltoodud nimekirja ei kuulu. Paljud kooli lõpetanud tudengid taotlevad alalist elamisluba ja asuvad Eestis lihttööle, kutsudes siia ka oma pereliikmed.

Uusimmigrantide erinevad väärtushinnangud on julgeolekurisk

On põhjust arvata, et mõnedki kolmandate riikide kodanike abielud on sõlmitud pelgalt viisa või elamisloa saamise eesmärgil. Arvestatavat osa eelmainitutest pole üldjuhul võimalik määratleda kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuna, sest tegu on madalapalgaliste töötajatega madala lisaväärtusega töökohtadel, kelle ühiskonda sulandumine on ülimalt ebatõenäoline.

Äärmuslike vaadete tõkestamise seisukohalt toob kaitsepolitsei esile, et Lääne universaalsetel inimõigustel põhinevate väärtuste taustal paistavad uusimmigrandid vahel silma täiesti erinevate väärtushinnangutega. Pikemas plaanis koormab see ühiskonda, põhjustab pingeid, ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Rahvusvaheline kogemus viitab ohule, et tekivad suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad ning seal eiratakse riigi kombeid ja tavasid, minnakse ka vastuollu riigis valitseva seaduskorraga. Enese segregatsioon ja sellega seotud sotsiaalne ja majanduslik haavatavus loovad omakorda väga soodsa pinnase radikaliseerumisele ning sedakaudu terrorismi toetamisele. Riigi huvides on sellist arengut vältida. Siinkohal peavad ka ülikoolid mõistma enda rolli välisriikidest pärit üliõpilaste valimisel ja Eestisse lubamisel ning arvestama muu hulgas tudengistaatuse väärkasutuse riske.

Kaitsepolitseiameti kogemus ning tähelepanekud seoses julgeolekuohtlikelt isikutelt viisa või elamisloa äravõtmise ja sellele järgneva riigist välja saatmisega näitavad, et tegemist on väga keeruka ja bürokraatliku protsessiga, mis võib venida aastaid. Arvestades tänase Euroopa julgeolekukeskkonna dünaamilisust, tuleb astuda samme, et muuta avalikku korda ja julgeolekut ohustavate migrantide Eestist välja saatmise protsess efektiivsemaks ja riigile vähem kurnavaks.

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles