Jaak Madison: Euroopa on teelahkmel (5)

Jaak Madison
, riigikogu liige (EKRE)
Copy
Jaak Madison
Jaak Madison Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Euroopa Parlamendi valimiste kampaania on jõuetult, ent siiski tuure kogumas. Ühiskonna põhiline tähelepanu on koondunud koalitsioonikõnelustele, kuid see ei tähenda, et Euroopa Parlamendi valimised oleksid ebaolulised. Vastupidi – Euroopa Parlamendist johtub paljuski kogu Euroopa tulevik, sh Eesti tulevik.

Eesti esindus Euroopa Parlamendis ei ole suur, vaid kuus liiget 751st. Suurbritannia lahkumisega peaks Eesti saama juurde ühe koha ja Euroopa Parlament muutuma väiksemaks – järele jääb «vaid» 705 liiget. Eesti proportsioonid selles koosluses samas eriti ei muutu. Seda enam on aga oluline, kes on Eesti esindajad ja millised on nende eesmärgid. Selle mõistmiseks tuleb vaadata poliitilisi fraktsioone, kuhu keegi kuulub, sest sarnaselt riigikogus olevate erakondadega on ka Euroopa Parlamendis määravaks poliitilised grupid.

Suurimad poliitilised fraktsioonid Euroopa Parlamendis on ALDE (Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon, kuhu kuuluvad nii reformierakondlased kui ka keskerakondlased), Sotsiaaldemokraatide fraktsioon (Eestist SDE liige) ja Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsioon EPP (Eestist kuulub sinna Isamaa). Esmapilgul on tegu erinevate poliitiliste gruppidega, kus ka erinevad arvamused Euroopa Liidu tulevikust. Kõigis neis gruppides on olnud tooniandev tahe näiteks veel ühtsem fiskaalpoliitika, kaitsepoliitika ja migratsioonipoliitika. See tähendab, et esmapilgul poliitilised oponendid tahaksid veel rohkem näha liitriigistumist, kus näiteks Eesti-sugustel rahvusriikidel pole midagi nuriseda «suveräänsusest». Toon ka mõne näite.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles